reede, 9. juuni 2017

Korraks on piisav.

Neli päeva ehk korraks olin/käisin Muhus. Viimane kord eelmises postituses. Ema soigus, et minu peenrad tahaksid rohimist ja muru jälle niitmist, eks saigi siis käidud. Ilus oli! Paljud taimed on erinevatel põhjustel välja läinud või lihtsalt tänavu kaotsis, mõni jälle väga tüütult paljunenud. Käki on vallutanud punased sipelgad ja teinud liiga näiteks roosakale hõberohule ja mõnele veel.
Ühegi leviisiaga mina hakkama ei saa, kivirikkudele ka ei meeldi minu pinnasesegu, seemnest kasvatatutest ei ole kah mõned talve üle elanud. Natuke kahju on!
 roheline-roheline
punane-punane


kuldkann "Lawrensons Pink" (esimesel aastal näris jänes ta ära, sel aastal lubab ilusat õitsemist)
"Varjupeenrasse" istutasin mõned epimeediumid, pisiputked, begoonia ja vullrohu.
Begonia sinensis (pidi kannatama lausa Helsingi külma)



Ilmselt Cypr. Gisela




peaks olema ööviiul
Sel aastal jääb martagonide saak ka nigelaks (taamalt paistab meie elektrikarjus, oleme nüüd tarastatud)
Üleüldse on kõik kuidagi läp-läp, üritad ja üritad, aga tulemust ei ole.

neljapäev, 4. mai 2017

Väike puhkus.

Võtsin 3 puhkuse päeva välja ja käisin Muhus. Millegipärast on seal iga ilmaga hea olla, eriti veel siis, kui on loota, et järgmisel päeval läheb ilm paremaks. 26-ndal startisime vihmaga, sinna jõudes oli juba täitsa OK.
Hellamaa kandis:
Neljapäeval oli lausa 13° sooja ja eriliselt mõnus, rahulikult kahvliga cm haaval orhideesid oma songermaalt otsides, õnnestus päris mitu isegi üles leida. Pungad olid küll mõnel mädanenud, kuid juured tundusid täitsa korralikud. Näited:
Nimedest pole hetkel aimugi.
Pool reedet oli ka ilus, kuid siis ... rahe ja õhtuks vaevane 3°:
Öö jooksul sulas see lumi ära, kuid tõusis eriliselt tugev ja külm tuul ning laupäeva enne lõunat hakkas möllama. Rõve, rõve! Pühapäev oli vist enam-vähem, kuid külma tuulega, aeg-ajalt krõbistas pilvest jääd ja siis paistis jälle päike. Esmaspäevast pole mõtet rääkidagi, sest ilm oli selline nagu peabki olema ja ülased hakkasid õitsema.
Esimest korda nägin teda õitsemas, "Beth Evans".Huvitav, kust ma ta küll sain?
 

Arabis cyprium
Nii tahaks näha tema õiekest, nime täpselt ei teagi kuna sildid läksid istutades sassi. Hilja sügisel Kristiinest tõin 3 erinevat ma arvan.



Draba aizoides


Siit tuleb midagi erilist
Minu mägisibulad ja mõned muud veel olid talvega üles kerkinud, kas külmakerge või mis?
Tubased külvid on on sel aastal väga nigelad ja väga paljud üldse ei idanenudki. Sama jutt kehtib jaanuari õue külvide kohta.







kolmapäev, 29. märts 2017

Puslet kokku panemas.

Teisisõnu käisin Muhus seatempe silumas, ikka tükk-tüki haaval käpakil. Mõnes kohas läks päris libedalt, kuid leidus kohti, kus ei saanud miskit ette võtta, sest kohati oli pinnas veel jääs või paras sopp. Andsime kohalikele jahimeestele ka asjast teada, need laiutasid käsi ja ütlesid, et eelmise aasta märtsist  on Muhus ca 600 siga lastud ja nõue on, et alles peab jääma mingi kaheksa, aga lõppu ei paista. Selgi nädalavahetusel peeti jahti, kuid pauguta.
No kas pole armas?
Pojengid said ka jälle kannatada, elulõngade ja roniva hortensia juurtele sai muld uuesti peale, ehk kosuvad. Minu nn varjupeenrast on järel ainult auk. Siin on piibetäht juured taeva poole.
Mõne orhideejuurika leidsin ka, katsin uuesti mullaga, eks näis. Epimeediumi lehekese kraapisin sügavustest välja, äkki on isegi veel elus! Nii nagu see käib, muist taimi täiesti paljad, muist jälle sügavale mulla sisse tambitud ning muist ....
Siin on nn paraadpeenra liiliad, kellest elulooma ilmselt ei saa

Kolm tulpi leidsin ka, kaks on surnud, ühest saab ehk asja. Tervelt kolm suurt korvitäit istutasin, pagan võtaks!
Päris kole oli kõik ja kevadet mina ei näinud. (no kui just mõni lumikelluke ning hanede-luikede ja muude suurte suleliste kisa, mis lahelt kostus)
Käkikese mõned tegelased:


Saxifraga grisebachii
Saxifraga "Pablo Picasso"
Virtsus oli veel päris palju jääd, uus laev mökutas Kuivastus. TS Laevadel on mingi kummaline süsteem, nad ei pane laeva täis ja jätavad igaks juhuks mingi arvu autosid maha. Kail oli üks rida sõiduautosid ja üks rida veoautosid/busse. Meie olime viimased, kes peale said ning laev startis pooltühjana, kümmetkonda masinat lihtsalt ei võetud peale! Väga harjumatu käitumine ma ütleksin. Ei saa enam korraliku tassi seest kohvi juua ega ühte teatud kohupiimakooki süüa. Nii kahju!
Nüüd lubab soojemaid ilmu, äkki läheb isegi meil olukord pisut helgemaks.

esmaspäev, 12. detsember 2016

Tegidki ära!

Ei ole enam minu  püsikute ega varjutaimede peenraid, ei ole enam ilmselt elulõngasid ega ronivat hortensiat. Kui ma esimest korda neid pilte nägin, ei saanud öösel undki, nii kahju oli ja on muidugi praegugi. Uue maja esisel varjutaimede peenral oli minu ainuke epimeedium, kellelt lootsin järgmisel aastal õisi, olid kõik minu orhideed, piibetäht, ängelheina tited jne. Vana maja esisel sibullillede ja püsikute peenral ei ole enam tulpe, nartsisse, liiliaid, minu roosat võilille ja ma ei teagi mida veel. Huviga ootan, millal käkike ette võetakse.

Edu neile, sest minul ei ole enne kevadet midagi teha ja ega see viimaseks korraks  jää. Aitab ainult külm ja lumi.
Kurat küll!

kolmapäev, 9. november 2016

Välja mõtlesin!

Eile avastasin, et kõik õitsevad ja nuppunud orhideed on üheaegselt õied närtsutanud ja nupud kollaseks muutnud. Mõtlesin ja mõtlesin, milles küll probleem. Äkki on pime? Eelmisel aastal oli veel pimedam, sest lund ei olnud. Ja just praegu sähvatas - need neetud õunad! Tõime Muhust õunu, mingi aeg olid rõdul, nüüd toas ja soojas on ilmselt nii mõnigi juba mädanema hakanud. Orhideed teatavasti sellist asja mitte sugugi ei salli. Kahju küll, sest nad oleksid ju peaaegu kevadeni õitsenud. Midagi on kiiremas korras vaja ette võtta.

kolmapäev, 2. november 2016

Viimased tegemised.

Nädal tagasi nädalavahetusel sai ema Muhust ära toodud ning ühtlasi hädapärased sügistööd tehtud. Ilm oli õudne. Külm tormituul ja vaevane 4 kraadi sooja. Kõik nägi väga trööstitu välja. Üritasin käkki natuke rohida tatitilk nina otsas. Järgmisel aastal peab tammelehti mõnele tundlikule kaitseks varuma, sest oli teine päris sodivaba. Paksude kinnastega on kriburohtu kivide vahelt kunst kätte saada, ettenägeliku inimesena soetasin selle jaoks endale pintsetid.
Istutasin mõned orhideed, panin maha liiliad ja tulbid, lõikasin floksid ja muud maha, istutasin Floramontana taimed pottidega maasse, sest laekusid teised natuke hiljavõitu. Üritasin mõnele eelmisel aastal jänesenäritule natuke võrku panna, eks näis kas aitab. Ei mäletanudki, et augusti lõpu  käiguga istutasin ühe roniva hortensia, nägi täitsa kobe välja, pungad suured ja puha. Ehk elab talvegi üle. Juulis mahapandud anemoonid muudkui õitsevad ja õitsevad. Kevadel peab neile uue koha leidma, hirmsasti laiutavad minu väikeses "varjupeenras".


Mõni käki poolõitseja:
Koloraado unimüts (Aster coloradoensis)
Mingi aubrieeta ja ohtralt väikseid moone
Igihaljas kevadik (Draba azoides)
 
Keegi pudulojus on siit midagi otsinud
Luiged lendasid madalalt, väikese kolmnurgana-järelikult lumi tuleb ja palun väga, mis ilmad eelmise nädala alguses olid. Tänasest pole mõtet rääkidagi!
Tuleb kiiremas korras õunu järama hakata, sest muidu võtab külm nad rõdul ära.
Esimene seemnesats on käes ning plaan on erinevate karukellade ja magunatega varusid veel täiendada. Ega külviaeg niiväga kaugel enam polegi!