kolmapäev, 23. august 2017

21. augustil.

Palusin minu õitsvatest mõned pildid teha. (aparaadiks on telefon)
Sügisene emajuur
Lilium henryi

"Violeta"
 

Ei teagi, mis nimi. Lehed on igatahes teistsugused kui vulgarisel
Saab näha, kas elab talve üle

Harilik karukell

teisipäev, 8. august 2017

Sai jälle natuke rohitud ja niidetud.

Oli jälle vaja rohimas ja niitmas käia. Maapind kuivas ja lõhenes. Rohkem kui kuu aega ei olnud sadanud ning nagu ikka jagus vett ainult kurgile ja teistele juurikatele. Olin sunnitud üht-teist istutama ja ümberistutama. Õnneks öösel vastu 2. augusti tuli ka lõpuks vihmakest (tänaseks on muidugi juba olukord muutunud). Mõnusalt soe suvi on olnud, mina olen väga rahul. Mõned liiliad ikka õitsevad ka, kuigi on laiali pillutatud ja väga väikese varrega.Tulbid on enamus kadunud, või lihtsalt halvas seisus.




Hiiglaslik üheksavägine, umbes 1.70. Aeg-ajalt ilmutavad end meie aias


Üks eriline taimeke, eks näis, kas elab meie talve üle



Ise kasvatasin

ca 50 cm kaugusel el.karjusest, värske
Vahvad sellid

esmaspäev, 10. juuli 2017

Ei midagi olulist.

Mingi osa puhkusest on tänaseks siis läbi, nädal enne jaani algas ja nädal pärast lõppes. Teadagi kus ma olin ja mida tegin. Esimesel ja teisel päeval niitsin nagu loom, aga ilus sai. Varakevadisest sigade soga sees pööramisest oli palju kasu ning täna polegi pilt enam väga hull, kõndides ja niites on tunda, aga silmaga näha mitte. Edaspidi rahulikult rohisin, ...... rohisin, istutasin ümber ja nautisin lihtsalt keskkonda. Vihmaga on ka nii, kas teda ei ole üldse või on jälle liiga palju, nii ka Muhus. Mulle täitsa meeldivad sellised ilmad nagu meil on, võibolla tuuleke võiks soojem ja nõrgem olla. Kõik kasvab ja on ilusasti roheline. Vihm ajab meie viinamäe teod liikvele ning kemmergusse minnes peab vääga ettevaatlik olema, et neile haiget ei teeks.
Minu käkike, mida väga armastavad erinevad sipelgad ning mis täna näeb välja nagu nodi täis mutimulla hunnik, on pisut tihedaks muutunud. Paljud taimed on kadunud (tänu ka sipelgatele), paljud natuke liiga suureks kasvanud. Mõned osutusid lühiealisteks (õnneks), kuid jätsid endast maha suurel hulgal isekülvi (kahjuks). Üks selline tegelane on/oli  Veronica schmidtiana nana, no andis teda ikka  nokkida vaatamata sellele, et mulle see tegevus väga meeldib. Calceolaria on ka kadunud, kuid tema isekülv teeb rõõmu. Ei osutunud küll tellitud taime seemneteks, kuid asja ajab ära. Plant World Seeds´iga peab ettevaatlik olema ja õppust ükskord võtma.
Valge pulber on sipelgate mürk
Papaver miyabeanumi tellisin uuesti, kuid vist on jälle mingi mooniseemne segu.

Eelmise aasta "miyabeanum" andis ka rohket isekülvi, jätsin värviks mõned alles, eks näis, mis sealt tuleb - kasvult on küll valik rikkalik. Minu eelmisel aastal istutet mägisibulatest üks on välja läinud, teised hakkavad järjest õitsema. (tänaseks ilmselt juba õitsevad). Tore!
 

Taaral on poeg!
Orostachys spinosus minima
Phemeranthus teretifolius
Paronychia kapela ssp serpyllifolia. Küll võib üks väike nirakas  2 aastaga väga suureks kasvada
 Eelmisel aastal seemnest kasvatud nelgis oli tegelikult 3 erinevat. Üks madalama kasvu ja väiksema õiega varasema õitsemisega ning kaks suurema õiega kõrgemat. Kõik ilusasti ühes pundis ning lõhnavad eriliselt tugevalt.

Minu luudpõõsas, esimene õitsemine.


Üks pojeng, punga punnitas väga pikalt, kuid normaalse värviga õitses ainult nädalakese.
Meie eelajalooline kibuvits, suurus ca 6 m², kõikvõimalike kõvakooreliste lemmik.
Enne äraminekut oleks pidanud muidugi jälle niitma, kuid õnneks sadas vihma.

reede, 9. juuni 2017

Korraks on piisav.

Neli päeva ehk korraks olin/käisin Muhus. Viimane kord eelmises postituses. Ema soigus, et minu peenrad tahaksid rohimist ja muru jälle niitmist, eks saigi siis käidud. Ilus oli! Paljud taimed on erinevatel põhjustel välja läinud või lihtsalt tänavu kaotsis, mõni jälle väga tüütult paljunenud. Käki on vallutanud punased sipelgad ja teinud liiga näiteks roosakale hõberohule ja mõnele veel.
Ühegi leviisiaga mina hakkama ei saa, kivirikkudele ka ei meeldi minu pinnasesegu, seemnest kasvatatutest ei ole kah mõned talve üle elanud. Natuke kahju on!
 roheline-roheline
punane-punane


kuldkann "Lawrensons Pink" (esimesel aastal näris jänes ta ära, sel aastal lubab ilusat õitsemist)
"Varjupeenrasse" istutasin mõned epimeediumid, pisiputked, begoonia ja vullrohu.
Begonia sinensis (pidi kannatama lausa Helsingi külma)



Ilmselt Cypr. Gisela




peaks olema ööviiul
Sel aastal jääb martagonide saak ka nigelaks (taamalt paistab meie elektrikarjus, oleme nüüd tarastatud)
Üleüldse on kõik kuidagi läp-läp, üritad ja üritad, aga tulemust ei ole.