Kus see nali siin on?

Õudne, kuidas ma eile ikka tõmmata sain. No istusime täna oma firmas traditsioonilisel kollektiivsel hommikukohvil, kus me siis arutame õhtusi ja muid värskeid uudiseid. Selgus, et kõik eileõhtused minu kuuldud tähtsad uudised olid jamad. 1. Estonian Airi ja Lufthansa ühinemine. Ma veel mõtlesin, et vaat kui tore, et riik jamast lahti saab, sest soomlased on enda Finnairiga ka väga hädas. 2. Katrin Karisma ja Helgi Sallo hakkavad suvel Ringvaadet juhtima. Mõtlesin veel, et kas tõesti kedagi noort ei raatsita asenduseks tööle võtta/panna, peab just pensionäre kasutama, ilmselt küsivad vähem palka. Aga hea seegi, et suvel vähemalt Ringvaadet näeb. 3. Merkel kinkis Hiinale kaardi, kus peal endised Hiina alad, mis nüüd Venemaa käes. Mõtlesin veel, et ta ju provotseerib vaenu, hirmus inimene selline. Noh, ja kui mina täna kohvilauas imestasin, kas see kõik ei olegi siis tõsi, oli nalja kui palju ja tuli muidugi meelde, et 1. aprillil tehakse ju nalja.
Vot see on see, kui kõige tähtsam peab naise elus olema pliidi ees seismine ja kotleti praadimine, sest armastus pidavat kõhu kaudu käima (minu jaoks üks kõige nõmedam kõnekäänd või vanasõna, misiganes), sest tänaseks olen õppinud igaõhtuseid sooja toidu valmistamisi vihkama ja ma tunnen, et see on mu ajud umbe ajanud.
Minu harunenud orasliilia väänab õievart. Nädalavahetusel istutasin  ühe pojengi juurika maha, oli ilmselt väga vale liigutus, eks näis.

Nad on kohal!

Minu tubli Sipelga tänava kuldnokk saabus koos kevadega! Istus täna hommikul oma lemmikkohal - kuivanud kuuse tipus ja suges ennast. Ja missugune mõnus soe tuuleke hommikul puhus, täitsa kevad! Varese isa üritab ka tubli olla ja ehitab oma perele pesa. Homme peab vist natuke pikeerima, just natuke, sest Seemnemaailma toodang idaneb ikka väga kesiselt. Asi seegi kui igast pakist paar taimegi saab, eks nad ajapikku ise paljunevad. Thompson & Morgani omad jällegi idanesid pea 100% ja tee nende taimedega nüüd mida tahad. (õudne miuke vingur ma olen, piinlik kohe). Topeltõiega piibeleht, harunenud orasliilia ja Scoliopus hallii oleks kiiremas korras vaja maha istutada, sest nende juurikatest on täiskasvanud taimed tänaseks sirgunud ning kaelus- käppingver on rohelise otsa välja ajanud, tema tundub selline aeglane olema.
Tolli kaudu sai Leedust mõni orhidee ja tillandsia ka juurde tellitud.
No mis sa kostad, elu tundub praegu täitsa lill olevat!

Kõik on sassis

Sassis on omadega üks lind, kes viimasel ajal  hommikuti kella 4 ja 5 vahel sellist vilet laseb, et võtab une ära. Ja seda Mustamäel.
Sassis olen mina ise, kes ma sel aastal ei suutnud vastu panna ja külvasin seemned rohkem kui kuu aega varem kui eelmisel aastal. Ohtralt erinevaid päevakübaraid, kollast lõokannust, kirjulehelist päikesesilma, kuldkollast kurekella, proovin veel eelmise aasta seemnejäägist santoliini, mis millegipärast üldse üles ei tulnud. Külmutuses ootavad minupoolset tegutsemist mõned juurikad: kaelus-käpp ingver, topeltõiega piibeleht, harunenud orasliilia ja Scoliopus hallii (temal vaesekesel vist eestikeelset nime polegi). Eks näis, kas peavad meie tingimustes vastu. Aiasõbrast loodan saada kurereha Catherine Deneuve ja 3 floksi (Chattahoochee, Picasso, Dresden China) ning Aiamaailmast pojengi Coral Charm.
Teksti alustamisest on tänaseks nädal möödas ja kõik seemned on tärganud! Juurikad istutatud, pimedas olnud pungakesed ilusasti rohelised ja isegi cm jagu kasvanud. Ma ei kujuta hästi ette, mis edasi saab. 
Praegused õitsejad:
Ornitocephalus

Karvane lontu

Ja jälle pisi-pisi lepanthes

Sügislill

Laps võttis oma uue aasta vastu Muhus ja tuleb välja, et praegu õitsevad meil mingid valged lilled. Küsisin, kas siis kui ukselt vaatad pirni poole, jäävad lilled kaevu poole. Olevat jah kaevupoolsed, järelikult sügislill  colchicum autumnale Alboplenum. Oh jaanuar, jaanuar!

Natukene valget tänasesse talve

Erinevas suuruses valgeid õisi meie nii sompus Jõulusse.
Kaks esimest pilti on täiesti erinevatest taimedest.

Minu lemmikute lemmik lõhnav phale.

 

Ja lõpuks,  ammu õitsenud tillandsia.

Jälle!

Sibulake, mille ma Muhus käies maha istutasin, ei olnud sugugi lõokannus Beth Evans, vaid ilmselt küüslauk. Nimelt täna hommikul külmutuses sobrades leidsin pakikese kirjaga "lõokannus Beth Evans" ja sees pisike ilus ümmargune sibulake. Suskasin ta pisiputk Thori kõrvale potti, mis tast tuleb eks näis. Lolla!

Mina olen rahul.

Olen rahul oma köögiga, õigemini kapi ja pildiga. Lubati väljamõelda selline nagu ise iganes soovin. Tausatpildi suhtes kaheldi, aga mulle endale nii hirmsasti meeldib. Tahtsin enda tehtud fotot kukulinnu pättidest, aga see ei andnud vajalikke parameetreid välja. Tegelikult ju päris tagasihoidlik sai.

 Tillandsia ionantha var fuego hakkab õitsema

Ornitocephalus sätib ka midagi huvitavat