On ja ei ole kah.

Kevadet ma mõtlen. Sai selle aasta esimene trett Muhusse tehtud, arvasin, et seal kindlasti kõik juba õitseb, linnud laulavad ja puha, aga ei. Ongi jah kõik nagu ootel. Praegu ei saagi aru, kas miski on ka külma nahka läinud. Rohida ei olnud võimalik, sest kui peale hommikust kahutamist pinnas sulama hakkas, muutus kõik plödiks ning ma otsustasin hüperaktiivset mitte mängida. Küll aga sai riisutud, eelmise aasta kuivanud lillesodi ilusasti ära põletatud ning sigade sonkimisi silutud. Päeval 12 - 20°C, öösel ei tea kui palju, aga igatahes paljasääri peldikus käies ja veel viivuks taevast sputnikuid otsides ei hakanudki külm. Nartsissid paistavad esialgu enamus alles olevat, Tii antud alpikann oli kah üllatavalt ilus (nagu enamus temalt saadud taimed), räästa-alune aegade algusest pärinev roos oli suuri pungi kuni okste ülemiste otsteni täis ning eelmise aasta lehtedele ei olnud külm liiga teinud, paistsid teised päris värsked olevat. Paljud taimed tundusid välimuselt nagu poleks talve olnudki. Paar aastat kasvab minu tootsipeenras üks pisike kurereha moodi taimeke, uurisin natuke ja jõudsin järeldusele, et tegemist või olla Geranium pusillumiga. Augusti lõpus lõikasin kuivanud ja üleüldse rääbaka taimekese maha, septembris oli terve peenar teda täis ja täna on seis täpselt samasugune. Ma sügisel vaikselt lootsin, et äkki külm natuke ikka näpistab teda aga ei, ilusad väikeseid taimekesi on kümneid. Minu pisike Scoliopus hallii paistis veel täitsa hinges olevat, mille üle on mul ka väga hea meel (võibolla natuke vara hõiskan). Liblikaid nägin ka - kirjut ja kollast, sinililledel küll mingit õitsemise plaani veel ei olnud, metstulpi ja tsillat tuleb see-eest jälle ohtralt.
Esimene istutus on ka tehtud, nimelt olin sunnitud kaks Inglismaalt tellitud pojengi juurikat maha suskama. Väga paljuütlevad pildid:

Samast tuli ka kaseke Betula nana "Glengarry"

ja temaga ühes mingi teine taimeke, äkki ka kask

Tänaseks on ka enamus seemneid tärganud, kas nad normaalsete taimedeni jõuavad eks näis, mõni ikka. Muist on rõdul oma külmaehmatust saamas, tundub et mõjub.
Mul on kindel plaan üks kivik-alpitaimla moodi asi kokku keerata, selle mõttega on ka mõned seemned külvatud ja taimed tellitud.
Seemnest (Plant World Seeds): 
võilill – Taraxacum pseudoroseum (tärganud ainult üks seeme)
pürenee kellukas – Campanula speciosa
sammaskellukas – Campanula thyrsoides

lõhikõis – Asyneuma filipes

kurereha – Geranium yoshinoi (kaks on tärganud)

mailane - Veronica schmidtiana nana
kurekellad -  Aquilegia flabellata selected dwarf forms       
                    Aquilegia Blue diamond (jonesii x saximontana)
Seemnemaailma aegunud seemned:
hiina nelk "Mary Poppins" – Dianthus chinensis (väga hea idanevusega)
Tavapeenrasse (Plant ...):

emajuurelaadne mailane – Veronica gentianoides

sannikas – Swertia kingii

sõrmkübaralill – Digitalis purpurea „Anne Redetzky“

hilis elulõng – Clematis stans (ei tea kas õnnestub)

purpur-kurekarikas (purpur-kurekell) - Semiaquilegia ecalcarata

kaunis leisteeria – Leycesteria formosa“Gold Leaf“ (tuli kaasa boonusena ja tänaseks on kümneid taimi)

Taimi on veel ....Ma ei saa sinna midagi parata, et mulle meeldib näha, kas õnnestub. Kui õnnestub, kaob ka huvi.
Üks tubane kasvatab sellist karvast õievart

Oberonia setigera

Kahjuks peab postitus jääma selline plätserdus. Ei mõju rea vahede kokkutõmbamine ega miski, muudatusi millegipärast ei salvesta! Vabandan!

Ilusat aasta vahetust ...

... hea rahvas!
Siin üks aastavahetuse keeks ohtra Bitteri šokolaadi, rosinate, kirsside ja marmelaadiga...

... jänes ohtra pune, küüslaugu, tüümiani, porru, sibula jne, igatahes sööjatele maitses hästi ( mina ei tea, sest ise enda tehtud toite ei söö, kellelegi peab ka tegemise rõõm jääma)...

... linn nii linn...

... ja väike armas Mini Mark

Natukene halot.

Eile hommikul oli mere ääres väga paks udu, tänu millele kattusid puud paksu härmatisega. Meri auras miskole. Selginedes nägi Kopli laht välja selline:

Loomaaia-poolsest küljest võis näha sellist pilti:

Linna ja Mustamäe poolt olevat terve ring näha olnud. Kõik on väga ilus, aga +7 meeldib mulle siiski tunduvalt rohkem.
Muhus jäid kõik sügistööd juhuslikult tegemata, kuna ühelgi autoinimesel ei olnud mahti sinna sõita ja jala nii varase pimendusega pole mõtet seda reisi ette võtta, sest peaaegu päev läheb sõidule, siis kütad ja hakkadki tagasi sättima. Kui veel sajab ka, siis oled Liivale jõudes, et bussile minna, nagu sopakäi ja närakas, niiet ... Novembri alguse seisuga olevat sead igatahes minu floksi-kuldkinga peenra ülestõngund, aias ilusasti kõik õunad ära söönud ja ilmselt kaevust vee ka ära joonud, sest vett ikka veel ei olnud.
Kevadeks pean transpordi osas midagi ette võtma!

Üldist

Ma tunnen, et mulle ei mõju hästi aiablogijate lugusid lugeda ja pilte vaadata. Kuidagi lootusetuse tunne tekkib. Käisin kiirkorras Muhus (20-21. sept), et niita ja üleüldse vaadata, mis toimub ja ega ei toimunudki. Suvine põud tegi puhta töö (nüüdki 22°). Lõikasin maha floksid, siilikübarad ja mõned liiliad, sest kole oli vaadata. Floksidel oli mullapinnalt nõrgaksmuutumisele (äkki sõnnikust?) veel lisaks hallitus tekkinud, õied olid nirakad kui neid üldse oli ja uueke "Picasso" ilmselt kuivas hoopis ära. Vihma ei olnud ka nüüd oluliselt sadanud, sest mõnest kohast oli muld tuhkkuiv. Tegime viimase niitmise, ei olnudki väga hull. Tii juurest liilia sibulaid ära tuues sain kaasa järjekordselt suuremal hulgal igasuguseid taimi, millele koha leidmine oli päris keeruline. Järgmisel hooajal on vaja ette võtta suuremat sorti kaevamistööd, sest mulle teatavasti väga meeldib istutada vaatamata probleemsele edasisele hoolitsusele.
Eelmise aasta kevadel mõtlesin, kui oma seemnest kasvatatud taimekeste hulka vaatasin, et ei enam. Mul lihtsalt ei ole neid ju kuskile panna ja korteris plätserdamine viskas kah üle, aga palun väga. Seemnemaailmast tellisin 7 sorti seemneid, millede säilivusaeg lõppeb jaanuar 2015 just sellepärast, et äkki üks seeme ikka idaneb, ma ei tahagi igast kümmet taime. Välismaalt on kah paras hunnik välja valitud, kas neile kõigile meie kliima sobib, eks näis. Päris põnev saab olema. Oh oleks külviaeg!
Internetist soetasin endale A. Süvalepa "Kiviktaimla" 1957. Naljakas ja ka kasulik raamat. Täpselt tuuakse ära, kuidas kiviktaimlat mitte mingil juhul rajada ei tohi, kivid peaksid ikka ühesugused olema, taimedega ei tohi asja väga kirjuks ajada jne. Ühe kiviktaimla moodi asja ma endale igaljuhul kokku keeran. Mulle millegipärast väga meeldivad pisikesed taimed. Mõni üksik on mul juba olemas ja kui palju kive meil on, oh-oh!
Oktoobris lubasid puudemahavõtjadpoisid veel kaks saja-aastast jurakat (jalakas ja vaher) langetada, kütteks raiuda ja oksad hakkeks teha. Suvise hakke viisid minema, kuid seekord soovisime/soovisin endale. Segan mõnede mullaga ja kasutan külmakaitseks. Küttepuid on nüüd juba hirmsasti ja tuleb veel juurde, kuskile pole panna. Vanaema-vanaisa istutasid iga kord kui perre jälle laps sündis ühe puu. Lapsi oli palju ja nii sai ka puid ohtralt. Tänaseks on need kõik 70-85 aastased ja mitte eriti väärtuslikud, põhiliselt vahtrad. Üldiselt oli vanasti kogu saar suhteliselt puudehõre, põhiliselt kadakad, eks sellepärast oli ka tavalisel vahtral mingi väärtus. Meie maja palgid on kah mandrilt toodud, Varblast.

kurereha Catherine Deneuve, õisi veel päris palju tulemas

ainuke väike rääbakas

oma aia seened

ka meil käivad sead külas

 dendrobium pachyphyllum

kingidium deliciosa var. hookerianum

kingidium, väike-väike

stelis omalosantha

Kolm viimast taime on loomulikult tubased. Mul ei õnnestu seekord pilte ritta seada, ega üle-üldse kursorit vajalikku kohta liigutada

Kõike.

Puhkus on täitsa läbi! Kolm nädalat ilusaid ilmu kuivõrd praegust kuumust niiväga ilusaks saab pidada, sest  kõik kuivab. Natuke liiga soe on. M-s oli ja on praegugi vilus 35 kraadi ning kui õhtuks 25-le langes, panin lausa sokid jalga ja kampsuni selga, sest kuidagi jahe hakkas. Aga noh, elame üle. Muru on ammu juba kollane ja krõbi, kõiki taimi iga päev kasta ei saa, sest isegi meie kaevus on vett väga väheseks jäänud. Kurgid on muidugi erandid, neile ikka jagub. Tore on see, et kõik Tii antud taimekesed tunnevad end väga hästi. Minu selle aasta seemnesttaimed kah kasvavad, mõned hakkasid isegi õitsema nagu näiteks Heliopsis scabra, seitse seemet oli, neist viis ilusasti kirju lehega, kaks teistsugused, mis iseenesest  on muidugi väga tore. Linalehine nabaseemik osutus kah väga armsaks.

Minu villane sõrmkübaralill õitses väga rikkalikult, jälle üks ilus taimeke.

Tegime autoga väikese tiiru saarel ja mõned klõpsud

Rinsi kirik

Postkast

Üügu panga mereäärsel luhal oli kohutaval hulgal soo-neiuvaipa ja mingit vist sõrmkäppa

Mingi sõrmkäpp

Panga kihtide vahelt kasvas välja vahva väike vist sõnajalaline

Lalli sadamast vaade Virtsu-Kuivastu liinile

 Mõned kodused kaunitarid

 

Alguses mõtlesin, et rästik, aga lihtsalt jube suur limukas

Õhtune vurr

Esimene puhkusenädal

... on läbi ja nädal tööl oldud ning esmaspäevast jälle puhkus. Kus ma ikka mujal oma aega siis veedan kui mitte Muhus. Trimmerdada ei saa, kuna kuskile on kadunud rakmed ja mõned trimmeri vidinad veel, tundub, et pätid on käinud. Tii, hea inimese antud taimed istutasin maha. Tore, et kuuma ja kuiva ei olnud. Mulle sellised ilmad täitsa istusid. Kõik kasvas aeglaselt (ka muru), omas tempos. Isegi jasmiin, mis igal aastal nädalaga ära õitses, on täna veel väga ilus. Ega vihma palju ei tulnudki, aeg-ajalt oli vaja isegi kasta. Muld on meil selline, mis väga ruttu kuivab, aga samal ajal on päris savine, imelik.
Sel aastal on kirjut liiliat väga vähe õitsemas, kuigi kevadel tundus, et tuleb jälle päris hea saak.
Oma esimesi õisi näitab varsti karvane sõrmkübar (digitalis lanata), päris põnev!

Maja tagant heinamaalt oli rohkem pildistada kui aiast ja üleüldse on mul fotodega millegipärast probleeme, ei tule pildistamine välja ja üleslaadimistega on mingi jama.

Värihein

Mingi tarantli pesa

Ööviiul

Sitikas

Põllult leidsin sellise taimekese. Kui ta on põldpunand, siis päris eriline ja veel ilus ka. Kui ta on harilik punand, siis lihtsalt ilus.

Mõned õied on ka tubastel

Drymoanthus minutus, eriliselt kribude aga ilusate õitega

Macroclinium ja lepanthes, samuti kribud