Välja mõtlesin!

Mõtlesingi välja, mida õhtuti teleka ees tukkumise asemel tegema hakkan! Tikkima! Mulle isiklikult tundub see kõige sobilikum tegevus olevat ja egas mina mingit nõelapatja ei tiki, ikka voodile katet kohe. (Tühja sest, et viimati sai umbes 4-ndas klassis tikitud). Katsun liituda muhutikand.ee-ga ja küll ta läheb! Kui ette võtta, siis ikka suurelt. Küsimus on ilmselt sügises, mida ma absoluutselt ei armasta ja kõige vähem armastan oktoobrikuud. Siis ma tunnen veel, et pean liituma Soome Orhideekasvatajate Ühinguga. Liitudes hakkan iga kuu vastavat kirjandust kah veel saama .
Mul oli sünnipäev. Mina oma sünnipäevadel kutsun ema ja õed oma peredega külla ja üritan midagi lihtsat ja head süüa teha. Seekord pakkusin kartuliputru, õlles hautatud jänest rosmariini, porgandi ja küüslauguga, lõpus lisasin veel ka vahukoort. Kõik väga lihtne, lollikindel ja maitsev. Magusaks olen viimastel aastatel tellinud Bonapartest miskit huvitavat torti, kallis on küll, aga kõik nende tooted on 100% ja veel rohkemgi oma hinda väärt. Seekord pakkusin Trühvli torti, ei olnud see mingi tordi biskviit ja võikreem, vaid kõige ehtsam trühvel, no nagu trühvli kommi sisu oli kogu tort. Põhi oli miski õhuke pähkli puru, keskel oli ka  pähkli õhuke kiht ning pealt ... kunstiteos: trühvlid vaarikamaitselise täidisega jne, ma ei teagi, mis see kõik oli, aga kurivaim kui hea!
 Eelmisel aastal tellisin Croquembouche, millest tegin pilti ka

Add caption

Nii, nüüd natuke orhideedest ka. See rääbakas, millest eelpool juttu on olnud, osutuski ontsiidiumiks, ilusate suurte õitega. 

Üks kääbustest õitseb ka, Tolli kaudu Leedust tellitud, nime järgi Ceratocentron fesselii, aga tegelikult.... Pean veel netiavarustest selgust saama, miskit nime nagu tahaks talle.

Ceratocentron fesselii

Minu oma, õis ca 0,5 cm

Cypripedium "Ulla Silkens" on tänaseks päevaks veel maha istutamata, ei teagi mis saab. Muhusse pole keegi meist veel jõudnud.

Suve pilte kah!

No nüüdseks on siis suvised pildid arvutisse tõmmatud. Orhideesid pole mõtet enam väljanäitusele pannagi, kuigi nad (ööviiulid) kasvasid sel aastal lausa väikse kambri akna all. Rotitüdrukute haua juures õitses üks lilla ka.
 

                                                                          

                    Väike (ca 2 cm) udune draakonipoja, kes oleks äärepealt rohimise ohvriks langenud.                          

Saak.

Minu phaled on hulluks läinud! Kõikidel on õievarred tulemas, ka neil, kes praegu õitsevad ning kõik on enamvähem ühepikkused. Rohelisel lõhnaval lemmikul lausa kaks (mõtlesin, et on mingi võsu, aga hoopis õievars). Ma ütleks, et nii palju küll ei oleks vaja, lepin ka vähemaga. Siit soovitus - kastke oma orhideesid suhkruveega! Ma arvan, et see ongi põhjus.
Tellimuste hooaeg on selleks aastaks ilmselt läbi, saak oli päris hea:
- Phal. Surf Song, täna õievars (Currlin)
- Phal. Zoro Amato, täna õievars (Currlin)
- Stelis omalosantha, elus! (O&M)
- Stelis itatiayae, elus! (O&M)
- Isabelia virginalis, elus! (O&M)
- Dipteranthus planifolius, elus! (Kopf)
- Stelis tolimensis, elus! (Kopf)
- Dresslerella caesariata, kasvab hästi (soovinimekirjast)
- Plectorrhiza brevilabris, õitses, kasvab hästi (Ecuagenera)
- Stelis glomerosa, suvise ülekastmise tulemusena surnud (Ecuagenera)
- Stelis hutchisonii, elus, uued lehed (Peruflora)
- Bulbophyllum bicolor, elus (asendustaim Tollilt)
- Hofmeisterella eumicroscopica, kohaneb (Peruflora)
- Macroclinium aurorae, kohaneb (Peruflora)
- Stenia pallida, kohaneb (soovinimekirja taim Peruflorast)
- Phal. braceana, kohaneb (Leedu)
- Ceratocentrum fesselii, kohaneb (Leedu)
- Cypr. Ulla Silkens, ootab istutamist (Schuster)
- Ornithocephalus gladiatus, jälgimisel,viimane saadetis, liigse niiskuse tagajärjel mõned lehekesed mustad ning maha langenud (Schwerter)
- Phal. Mambo × Penang Girl, viimane saadetis ja liiga märg, ümberistutatud, jälgimisel (Schwerter)
Õnneks on enamvähem kõik minid, muidu peaks ise juba väljakolima hakkama.
Mul ei ole ühtegi cattleyat ning pole plaanis ka neid muretseda, ma isegi ei tea miks.
Peab hakkama lisavalgustuse peale mõtlema ja tööl ühelt arvutilt ventilaatori maha monteerima, sest suure kasti väike vent on liiga väikse võimsusega.
Nädalavahetusel lasen lapsel mulle ühe fotokoolituse teha, sest ta ise läheb esmaspäeval sõjaväkke ning mul ei olegi kedagi, kes pilte teeks.
Üks hoiatus veel - ärge hoidke õunu õitsvate orhideedega ühes ruumis! Juba eelmisel aastal viskasid mul kõik oma õied sisuliselt päevapealt maha kui õunad natuke kauemaks tuppa jäid (ei olnud lihtsalt kohe neid kuskile ladustada, ma ei räägi kohesöömise kogusest). Noh, ja sel aastal sama ämber!

Nii üht kui teist

Nii! Ma väga tahaks avalikult sõna võtta koolireformi asjus, aga kuna see on puht poliitiline teema, siis jääb ära, see on kindel, et mina valima ei lähe kui just ühtegi uut ja huvitavat erakonda ei tekitata. Ma olen pettunud Eesti poliitikutes, vot nii!
Laupäeval peame oma lapsukesele Muhusse järele minema, ulaelule tuleb lõpp, Eesti Kaitsevägi ootab! Vaeseke! Vanasti öeldi, et sõjavägi teeb poisist mehe, tänapäeval on vist natuke teisiti. Kutil hakkab närv sisse tulema, ta pole pidanud isegi oma voodit ise tegema, aga küll elu õpetab hakkama saama ja kõike mida pakutakse sööma, kui kõht tühi on. Õnneks jõudu peaks tal olema - mitmekordne Eesti noorte meister jõutõstmises ju! Eks kevadisest gümnaasiumi lõpust tänase päevani on tüüp ainult luuslanki vedanud ja vormist väljas, aga nädal närvitsemist mõjub võibolla päris hästi. Ei kujuta oma last kiiver peas mingist kahurist tulistamas ettegi. Tuleb seitsme kuu pärast koju ja äkki ongi meheks saanud, mine tea!
Tänaseks olen ma jõudnud järeldusele, et kaugjuhtimise teel aiapidamisest-hoolitsemisest ei tule mitte midagi välja. Kui kohapeal kogu vegetatsiooni perioodi jooksul saad olla ainult ca 1 kuu, siis on  tõesti võimalik imetleda oma kätetööd ainult siis, kui värava kinni paned ja vaatad- näed täitsa ilus sai, töötegemisest mõnus surin kontides istud autosse ja põrutad linna, sest kui mingil suvalisel nädalavahetusel jälle naased on umbrohi põlvini, varitsed kuivemat momenti, et ruttu-ruttu modru ära niita ning jälle praamile! Need neetud aparaadid (trimmer ja muruniitja) on ka tehtud pikematele inimestele, no ei saa mina muruniitjat käima tõmmatud (isegi toolilt mitte). Niisugused elementaarsed aiatöömasinad võiksid käepärasemad, lihtsamad ja samas võimsamad olla. Aga noh, eks need on kõik meeste poolt välja mõeldud, nende enda jõu, pikkuse ja kaalu järgi tehtud. Järgmiseks aastaks tahaks endale naiste sae muretseda (mitte naiste saagimiseks, vaid naistele saagimiseks), täitumatu soovunelm! Saag peaks kaaluma max 3 kg, olema normaalse võimsusega, töötama bensiiniga ja käivituma nupust või võtmega nagu auto. Lihtne ju!
Vesirottide kiuste või vastupidi rõõmuks on laupäeval plaan mõned tulbi ja nartsissi sibulad maha torgata. Eks kevadel ole näha, palju tulpidest alles on jäänud, eelmisel aastal jäid sibulad alles, aga värsked võrsed pisteti nahka. Lapse lõpetamise puhul istutasime punase sarapuu ja kirjulehelise lumepalli. Kas lumepallile pallid ka külge tulevad või jäävad ainult kirjud lehed ja kas sarapuu järgmisel aastal ka sama punane on kui istutades (augustis ei olnudki enam nii punane), eks me näe. Mina olen agar istutaja ja külvaja, aga kahjuks natuke läbimõtlematult, seepärast on ka meie aed nagu mingi Tootsi peenar. Õde jälle ainult juuriks ja juuriks kõik välja, lage muru on kõige ilusam.
Minu toalilled tublikesed (jutt käib phaledest ) väänavad õievarsi ja üks vist võsu ka. Ei tea, mis neile nii hästi mõjub, ilmselt ikka mina ise! Minidele muretsesin juurde ühe läbipaistva, plastist, kaanega kasti, millest peaks jahedamat armastavaetele sobilik elamine tulema, ventilaatori monteerisin kaane külge, kergkruus põhjas, riputamistraadid külgedel. Ilusat ei ole midagi, aga asja ajab ehk ära. Praegu tuleb kastist selline kartulikeldri lõhn, pean vist kaneeli mõnele potti sopsutama. Ja mingid väiksed mustad kärbsed lendavad elamises ringi. Mees õnneks arvas, et tomatitest ja muust köögi-puuviljast äädikakärbsed, aga tegelikult minu lilledelt pärit. Ma pole talle veel seda öelnudki!
Psygmorchis pusilla hakkab teist õit lahti tegema. Tolli kaudu Leedust tellitud Ceratocentrum fesselii tuli õievarrega, eks näis kuis läeb. Ah jaa, minu esimese postituse tundmatu cambria rääbakas väänab õievart, saab näha mis ta on, kas oncidium?

Kuidagi igav on.

Igav on tööl ja muidu ka, aga ma tean, milles asi on - ilmas! See on hea, et mina seda muuta ei saa, muidu mõni süüdistaks mind selles ka, nagunii olen ülemaailmses majanduskriisis süüdi. Kahju, et päikest ei ole. Tänu sellele ei ole ma oma taimi rõdule enam viinud, peale dendr. Nobile ja seda üleeile ja täna vaatasin, et rõdul temperatuuri pool üheksa hommikul 9°C, ma ütleks, et täitsa jama!

Siin on juunikuu külmanäpistatud paph

Tahtsin, et minu lapsuke teeks mu Giselast Muhus pildi, aga kuna ta arvas, et see on juba kuivama hakkav kukulinnupätt, siis loobus. Eks ta ikka nii on, et kui tahad, et miski tehtud saab, pead ise tegema, siis on kindel. Ma pean siiski mainima, et kahe nädala jooksul, mil mina ise puhkusel olin, hoolitses mu ma ei tea kes (vot ei paindu keel teda abikaasaks kutsuma, me ei ole ju abielus kuigi juba 25 aastat koos, elukaaslane on nagu mingi ajutine värk), ütleme üks mees, kes on minu juurde pikemaks pidama jäänud, edaspidi mees, mu lillede eest ja kusjuures järjekordselt päris hästi. Tundub, et liigse niiskuse tagajärjel läheb ainult Chiloschista yunnanensis välja, aga ei tea midagi. Kui tahad näha, kuidas su lilled kasvavad, peab mõneks ajaks neist eemale hoidma. Suurest pritsimisest oli mehe käeke küll natuke valus, aga kui natuke kiita sai, ununes ka valu. Kui ma nüüd ära ei sõnu, siis õnnestub ehk Psygmorchis pusilla, Dresslerella caesarita ja Plectorrhiza brevilabrise õisi varsti näha!

Praegu õitsev Stelis itatiayae

ja Phal. Surf Song

Augusti alguses võtan ülejäänud 2 nädalat puhkust, eks näis, mis üllatused siis koju naastes ootavad.

Oh sa vana raisk küll!

Vot nii vihane olen ma.
Täna hommikul avastasin, et külm on näpistanud mul kahte rõdu-kasvuhoones "suvitavat" orhideed, Pescatorea coronariat ja Paph. Pinocchio × vietnamense`t, just neid, kelle kasvu rõõmuga olen jälginud. Lehtedel on suured pruunid laigud ja ilmselt lähevad pehmeks ka, juured paistavad õnneks korras olevat. Kusjuures, üle-eile, mingi kella ühe paiku öösel mõtlesin, et peaks vist taimed rõdult ära tooma, aga ei viitsinud end üles ajada, sest väljas oli ju külm. Oh mind duura babat küll!
Kahju, nii kahju!
(Pildi katsun ka panna)

Prioriteedid ...

... on mul kardinaalselt paigast ära. Selle asemel, et uude koju üht-teist, kasvõi kardinapuud soetada, mina ahmin orhideesid kokku täiesti kontrollimatult (tegelikult muidugi mitte, ma teen enne ikka tausta-uuringut ka). Ootan pikkisilmi Ecuagenera ja O&M paki saabumist, oh mulle nii meeldib välismaalt pakki saada!
Peruflorast tellisin Stelis hutchisonii, kelle kohta on internetis info päris napp, tundub üleüldse päris uus avastus olema. Õievarsi tahab palju tulla, aga tundub, et ta ei ole võimeline neid päris lõpuni nikerdama, sest tahab ilmselt jahedamat kui mul pakkuda on. Pühapäeval suskasin ta rõdu-kasvuhoonesse, seal vähemalt täna on päris jahe, ehk ikka harjub. Kaks phalet tellisin Currlinist - Surf Song`i või äkki  Surf Song`a ning Zoro Amato. Surf Song tuli kahe vägeva õievarrega, üleüldse on ta suurekasvuline, Zoro Amato tellisin, sest ta peaks lõhnama ja olema üks väga oranž phale, praegu on kosumisel. Oh, ja mis mul kõik veel tulemas on ... Stelis omalosantha, Stelis itatiayae, Stelis glomerosa, Plectorrhiza brevilabris, Isabelia virginalis. Peab veel ühe klaaskasti muretsema. Uues kodus nüüd mingi kuu aega elades olen märganud, et minu taimed janunesid valguse järele, valge suur phale, mis õitseb juba kaua-kaua (jaanuari postituses on pilt) oma viie õiega, hakkas õievart pikemaks kasvatama ja juurde tuleb mingi 7 õit. Ma olen kindel, et küsimus on valguses. Praegu õitsevad ikka veel roheline ja Liodoro, triibikul ka uus õievars tulekul, lillal ja teisel hiid-valgel samuti.
Kaks nädalat tagasi sai Muhus käidud, minu Cypr. Gisela läkski kasvama, oktoobris istutasin ta teiste kohalike kõrvale ja siin ta on:

Siin on pilt kohalikest koos välismaa sugulasega, kes on kõige vasakpoolsem, pisut eraldi "Muhu matsidest"

Veel mõned klõpsud Muhust:

See murtud süda on oma 30 aastat küll vana

metstulbid

nartsissi põld