Tubased

Nii lühikese kaela jaoks natuke liiga suur pea.
paphiopedilum Pinocchio × vietnamense

Stelis tolimensis.
Väike taimeke oma suhteliselt "suure", ilusa, kollase-kollase õiega.
  



Nii paljukest teda siis oligi.

Selleks korraks siis ongi puhkus läbi ja kui ilma vaadata, siis tundub, et ka suvi (vähemalt Tallinnas).
Ei jõua Muhus sarapuuvõsaga kuidagi võidelda. Saed mingi osa maha, uus saab sellest ainult jõudu juurde. Mesilase käest sain kah üle pika aja nõelata, ei mäletanudki enam kui valus see on. Kõik kuivab, jaanipäevast on ainult üks kord korralikult sadanud. Meil käib veevõtmine vanast vinnaga kaevust ja lihtsalt nii palju kui vaja oleks ei jõua välja kühveldada ja ega vettki lõputult jagu.
Flokse harvendades leidsin sellise tegelase ehk meie oma viinamäeteo. Arvasin, et neid enam polegi, aga siiski!

Natuke "Romantikat" ka

ja üks ussinahk, mis on nüüd viimase kolme nädala jooksul meie rehalse müüri äärde siginenud, pea pool oli müüri kivide vahel, nii et ...

Täna soovisin emale sünnipäeva puhul õnne, kuigi õige päev on kuu aja pärast. Miski on ikka väga mäda!

Kaks nädalat.

Kaks nädalat hinnalisest puhkusest on  tänaseks läbi. Ilmad olid super. Sai natuke istutatud, kaevatud, rohitud, trimmerdatud, muru niidetud, pooltühjade kummidega vana vene rattaga 4 km kaugusel poes käidud nii, et jalad pärast tükk aega värisesid, praetud lesta ja haugi ning tilliga keedetud ahvenat nauditud - no mida sa hing veel igatsed!

Nägin, kuidas linavästriku vanamees naislinavästrikku võrgutas, tehes talle tedremängu. Kuidas vähemalt meetrine nastik konnapoega meie õues taga ajas. Konnad (rohukonnad, kärnkonni on seal palju) on ühed viimase aja loomad Muhus, ka toonekurgi pole seal olnud. Nahkhiirega (muhulased ütlevad nahklapp) õnnestus ühes toas öö veeta ja ta vihaseks ajada nii, et teine urisema hakkas.

Istutasin oma seemnest kasvatatud miniatuursed taimekesed ka lõpuks maha, vähe neid tärkas, aga mis sa teed ära:

üks elulõng Korean Beauty (väike nagu ma ei tea mis asi), villast sõrmkübaralille on päris mitu, aedruuti on ka 3 tükki ja hiina inkarvilleat tärkas ainult üks.

Mõned sibulad ja juurikad Aiamaailmast, mis ootasid oma aega juba aprilli algusest, sai ka maha susatud:
Hiina kullerkupp Golden Queen (väga kahtlane, kas läheb kasvama), päevaliiliad Double River Whu ja  Black Prince (üks oli kehva juurega, kumb, ei teagi täna enam), tiigerliilia Leightlinii (ilusa pungaga), liilia idahübriid Siberia (ilus pung), valgeõieline pojeng Sarah Bernardt (mitme ilusa pungaga juurikas, kuid pakil oli roosa õiega pilt).
Minu orhidee cypripedium Ulla Silkens väänab praegu väga kahtlast värvi õit:

Siin mõned isehakanud ja metsikud, kirju liiliate hulgas oli ka üks valge, mis lööb välja üle aasta. Ämbris on trimmerdamise eest päästetud:



Koduvalvur hoolitses minu kodulillede eest ka päris hästi, üks vist läheb välja, aga nii mõnigi näitab õievart (phaledest ma üldse ei räägigi, ise veel õitsevad, aga uued varred juba jälle tulekul)

Tellisin mingil ajal Inglismaalt kevadlille sibulaid. Tellimusest pole mingit jälge peale arvelt raha võtmise. Isegi seda ma ei tea enam, mida tellisin (nartsissid olid kindlasti, aga mis veel?)

Pingutasin vist üle.

Minu lillekülvid on täna niisugused nagu nad on. Kosmosed on lääbakil, villane sõrmkübar ei idane ega mädane (tegelikult idanes ja on juba pikemat aega mingi 1 cm pikkune), kardan, et läheb käest. Hiina inkarvilleaga on sama lugu. Aedruut üldse ei tõusnud, aedsalveid on ainult üks (asi seegi). Elulõnga tõstsin rõdule, kas tegin õigesti või mitte - ei tea.
Lähemal ajal peaks ka minu orhideede nimekiri pikenema 10 nimetuse võrra, lisaks proovin kätt ka kahe tillandsiaga, oh lahe ja nii põnev!
Hakksasid õitsema Stelis omalosantha

...ja Stelis endresii

Päike.

Ilusad päikesepaistelised ilmad ei mõjunud minule sugugi hästi. Kontrollimatult külvasin igasuguseid kummalisi seemneid ja ostsin sibulaid-juurikaid kokku ise mitte teades, kuhu ma taimed edaspidi istutan. Lolla! Elulõnga üritan ka seemnest kasvatada teadmata täpselt, kas peaks kuidagi teistmoodi temaga toimima kui teistega. Ega sibulaid ja juurikaid ilmselt enne päris mitut nädalat maha panna ei saa, aga sibulad juba kasvavad. Liiliad nimelt. Juurikad on pojengid ja mingi kullerkupp. Alati ikka enne telli ja osta, kui hakkad uurima, kas taimeke üldse meil kasvada tahab. Muhedik vist kirjutas, et "Siberia" liilia on pretensioonikas ja probleemne, aga seda sain mina kahjuks liiga hilja teada. (nagu ikka). Plaan on veel üks õueorhidee tellida, mis peaks sel aastal juba õitsema.

Kodused värsked õitsejad on paph. Ho Chi Minh ja stelis itatiayae.

paph

  

stelis

Närvikõdi

Täna andis meie väike töökollektiiv suure panuse inimeste päästmisele  Kopli lahel triivivalt jäält. Vaat kui tore, et meie büroo on kolmest küljest klaasist - hoiad sündmustel silma peal ja kui vaja helistad 112.
Nüüd tekib muidugi küsimus, millega meil tegeldakse, kas aknast välja passimisega?

TBA

See oli muidugi juba mõnda aega tagasi, kui Tallinna Botaanikaaias näitusel sai käidud. Niru oli! Muu troopiline staff oma suuruse ja lopsakusega lihtsalt "tappis" orhideed. Kujutan ette, et võhik enamikke neist ei osanud üldse leidagi. Vabalt võinuks orhideed ühte kohta kokku kuhjata, oleks värvi ja õieilu rohkem olnud. Botaanikaaed võiks rohkem külastajatele ka mõelda - ilma valveta garderoob, riided suvaliselt hunnikus. Paljaks pead ju end koorima, sest temperatuuri mingi 30 kraadi. (Ma olen ikka õudne vingur).
Bronneeritud taimed olid vääga ilusad.

Dendrobium tetragonum oli pungadega, tänaseks neist enamus lahti ja väga hästi lõhnavad kah veel.

Phalaenopsis Yaphon Lobspis "Yaphon Circle" - väikesekasvuline, kolme õievarrega, tänaseks enamus äraõitsenud.

Paphiopedilum Ho Chi Minh, praegu väike karvane pungake, kui veab, tuleb sealt kunagi üks väga armas õis.

Tavarahvale müügiks mõeldud taimed olid ka väga ilusad ja kvaliteetsed valitud, s.t. müügipool oli täiesti 5+.

Järjekordselt oli üks mõnus laupäev!