esmaspäev, 24. september 2012

Nii üht kui teist

Nii! Ma väga tahaks avalikult sõna võtta koolireformi asjus, aga kuna see on puht poliitiline teema, siis jääb ära, see on kindel, et mina valima ei lähe kui just ühtegi uut ja huvitavat erakonda ei tekitata. Ma olen pettunud Eesti poliitikutes, vot nii!
Laupäeval peame oma lapsukesele Muhusse järele minema, ulaelule tuleb lõpp, Eesti Kaitsevägi ootab! Vaeseke! Vanasti öeldi, et sõjavägi teeb poisist mehe, tänapäeval on vist natuke teisiti. Kutil hakkab närv sisse tulema, ta pole pidanud isegi oma voodit ise tegema, aga küll elu õpetab hakkama saama ja kõike mida pakutakse sööma, kui kõht tühi on. Õnneks jõudu peaks tal olema - mitmekordne Eesti noorte meister jõutõstmises ju! Eks kevadisest gümnaasiumi lõpust tänase päevani on tüüp ainult luuslanki vedanud ja vormist väljas, aga nädal närvitsemist mõjub võibolla päris hästi. Ei kujuta oma last kiiver peas mingist kahurist tulistamas ettegi. Tuleb seitsme kuu pärast koju ja äkki ongi meheks saanud, mine tea!
Tänaseks olen ma jõudnud järeldusele, et kaugjuhtimise teel aiapidamisest-hoolitsemisest ei tule mitte midagi välja. Kui kohapeal kogu vegetatsiooni perioodi jooksul saad olla ainult ca 1 kuu, siis on  tõesti võimalik imetleda oma kätetööd ainult siis, kui värava kinni paned ja vaatad- näed täitsa ilus sai, töötegemisest mõnus surin kontides istud autosse ja põrutad linna, sest kui mingil suvalisel nädalavahetusel jälle naased on umbrohi põlvini, varitsed kuivemat momenti, et ruttu-ruttu modru ära niita ning jälle praamile! Need neetud aparaadid (trimmer ja muruniitja) on ka tehtud pikematele inimestele, no ei saa mina muruniitjat käima tõmmatud (isegi toolilt mitte). Niisugused elementaarsed aiatöömasinad võiksid käepärasemad, lihtsamad ja samas võimsamad olla. Aga noh, eks need on kõik meeste poolt välja mõeldud, nende enda jõu, pikkuse ja kaalu järgi tehtud. Järgmiseks aastaks tahaks endale naiste sae muretseda (mitte naiste saagimiseks, vaid naistele saagimiseks), täitumatu soovunelm! Saag peaks kaaluma max 3 kg, olema normaalse võimsusega, töötama bensiiniga ja käivituma nupust või võtmega nagu auto. Lihtne ju!
Vesirottide kiuste või vastupidi rõõmuks on laupäeval plaan mõned tulbi ja nartsissi sibulad maha torgata. Eks kevadel ole näha, palju tulpidest alles on jäänud, eelmisel aastal jäid sibulad alles, aga värsked võrsed pisteti nahka. Lapse lõpetamise puhul istutasime punase sarapuu ja kirjulehelise lumepalli. Kas lumepallile pallid ka külge tulevad või jäävad ainult kirjud lehed ja kas sarapuu järgmisel aastal ka sama punane on kui istutades (augustis ei olnudki enam nii punane), eks me näe. Mina olen agar istutaja ja külvaja, aga kahjuks natuke läbimõtlematult, seepärast on ka meie aed nagu mingi Tootsi peenar. Õde jälle ainult juuriks ja juuriks kõik välja, lage muru on kõige ilusam.
Minu toalilled tublikesed (jutt käib phaledest ) väänavad õievarsi ja üks vist võsu ka. Ei tea, mis neile nii hästi mõjub, ilmselt ikka mina ise! Minidele muretsesin juurde ühe läbipaistva, plastist, kaanega kasti, millest peaks jahedamat armastavaetele sobilik elamine tulema, ventilaatori monteerisin kaane külge, kergkruus põhjas, riputamistraadid külgedel. Ilusat ei ole midagi, aga asja ajab ehk ära. Praegu tuleb kastist selline kartulikeldri lõhn, pean vist kaneeli mõnele potti sopsutama. Ja mingid väiksed mustad kärbsed lendavad elamises ringi. Mees õnneks arvas, et tomatitest ja muust köögi-puuviljast äädikakärbsed, aga tegelikult minu lilledelt pärit. Ma pole talle veel seda öelnudki!
Psygmorchis pusilla hakkab teist õit lahti tegema. Tolli kaudu Leedust tellitud Ceratocentrum fesselii tuli õievarrega, eks näis kuis läeb. Ah jaa, minu esimese postituse tundmatu cambria rääbakas väänab õievart, saab näha mis ta on, kas oncidium?