reede, 8. detsember 2017

... Vol 2

Järgmiseks võtsime suuna Perugia poole ja selline linnake nagu Passignano sul Trasimeno Trasimeno järve ääres, mille läheduses omakorda selline majutusasutus nagu Monteluce Lake Apartments. Jälle mäe nõlvale kunagi ammu-ammu ehitatud hoonekesed. Teepeal hüppasime läbi ka Sienast, kus auto panime juba varem valmis vaadatud parklasse, mille lähedalt sai eskalaatoritega üles lausa kesklinna välja. Kinnitasime keha, sõime jäätist (Itaalia jäätised on teatavasti klass omaette) ja ostsime suveniire. Väga palju inimesi ja palavus.
Toomkirik

Monteluce Lake Apartments, meie ööbimine nr. 2
Puukene paistis päris meie pärna moodi olevat


Teise päeva õhtul, peale väsitavat šopingut Valdichiana Outlet Village`s, kusjuures väga väsinud olles, hakkasime jälle söögikohta otsima. Meie elamise omanik soovitas järveäärses linnakeses San Felicianos restorani, kus pakutavat häid kalatoite. Poole üheksa paiku, täitsa pimedas, leidsime kohakese ikka kuidagi üles ja muidugi jälle see toit..... Päevasest järjekordsest pastast kõht veel täis, otsustasin võtta ühe "kerge" kohaliku kalasupi - tegamaccio del Trasimeno. Kerget ei olnud seal midagi. Lauale toodi savist potis küpsetatud ilmatu hulk valget kala, põhjas mingi saia toode ja kõige peal kolm suurt vähki. Kogu see kraam ise oli mingi tomatise paksu leeme sees ja oh kui hea! Hiljem lugesin netist, et ongi tüüpiline Itaalia mereandide supp, mis näeb välja kuidas kuskil, ehk midagi sellist. No küll oli maitsev!









kolmapäev, 15. november 2017

2.-9. september. Vol 1

Oli õnn nendel kuupäevadel osaleda väikesel Itaalia reisil. Nimelt otsustas õde oma perega (ema-isa, poisid - 6 ja 13) külastada Toscanat ning samal ajal ka hilpude osturallit korraldada. Mainin ette ära, et väga kiireks läks. Bronnisime 3 erinevat 2 ööga ööbimist. Ilmad olid muidugi ilusad. Ja mäed, need mäed!
Laupäevaõhtul oli start ning maandumine õhtul hilja Bergamo lennuväljal. Panime kinni ühe korteri (kogu reisi kõige kallim ööbimine 145 euri 5-le 1 öö). Pühapäeva "hommikul" 10 paiku viidi meid lennujaama tagasi, kus ootas rendiauto, milleks osutus väga ökonoomne 2015 aasta VW Passat ja veel diisel. Paigaldasime autole asendamatu abimehe Tom-Tomi  ja seiklus, või kuidas seda kõike nüüd nimetadagi, võis alata.
Pean veel mainima, et väga tähtsat rolli mängis kogu reisi vältel ka TOIT, sest pidevalt oli kellelgi kõht tühi. Nende söögid on ..... mul polegi sõnu! Ütleks, et restoranide ja toidupoodide külastamine ning  maitseelamuste saamine olid minule ühed parimad osad kogu reisist ning meie erilised ööbimiskohad muidugi ka. Kuigi see ei olnud nn kultuurireis sai kohalikku kultuuri kapaga, kuna seal ainult kultuur ongi.
Lennujaamast võtsime suuna keskaegse väikelinna Santa Maria a Monte suunas, mis jääb Pisa kanti. Vahemaa polnudki niiväga pikk, kõigest ca 300 km, kuid võttis ilmatult aega, sest vahepeatus oli Antegnate kaubanduskeskuses, mis oli vaja läbi kammida ning kus oli vaja kõhtu täita. Õnneks asus seal ka suur toidupood Auchan, kust sai õhtuks kohalikke maitseid kaasa varuda. Loodus on muidugi võrratu, viinamarjad ja oliivid, päevalilled juba koristatud ning põllud küntud.
Selline nägi välja meie teine ööbimine (3.-5. sept) - Fortezza di Pozzo, mis on ehitatud 18.sajandist pärit vana talukoha laohoonete asemele. Õuepeal uhkeldab väike katoliku kirik.

Mäe otsas olev ehitis on ilmselt kunagine eluruumide "korpus"


 Siin mõned pildid Santa Maria a Montest, kus me süüa käisime otsimas just sel ajal, kui kohalikud nn siestat pidasid. Kõik kohad olid suletud ja linn inimtühi. Kuna mõnel tahtis nälg silmanägemise ära võtta, olime sunnitud Coop`i külastama.