reede, 30. oktoober 2015

Järgmiseks aastaks valmistumine.

Külvasin esimesed seemned, mõtlesin, et proovin külma-külvi. Millegipärast on tunne, et ega sealt head nahka ei saa (mitte siga sealt). Kuidagi kahju on topsikuid rõdul külmetamas näha, aga äkki siiski lollil veab. Enamus seemneid jätsin igaks juhuks natuke ka kevadiseks toa külviks.
Esialgne nimekiri:
 1. Androsace laevigata – sile duglaasia
2. Arabis cyprium -  hanerohi 
3. Calandrinia ranunculina - kalandriinia
4. Calceolaria 'JOHN INNES' - kinglill
5. Chorispora sabulosa - korispoor
6. Delphinium smithianum - kukekannus
7. Gentiana makinoi alba - emajuur
8. Leibnitzia anandria - muutlik ebagerbera
9. Papaver miyabeanum - Miyabe magun
10. Papaver radicatum rosea - juurekas magun
11. Phemeranthus teretifolius
Naljaks on see, et ega praegu külvimulda või muud taolist kauplustest naljalt ei leia. Riiulid on vaja täita jõulunodiga. 
Pärast mõningast külmaehmatust (mõned orhideed tõin tuppa alles oktoobri alguses, kui temperatuur langes 5 kraadini, tundus natuke külm mulle kui inimloomale, kuid neile mõjus imehästi) otsustas oma ulmelist õit näidata Masdevallia decumana. Ise kuulub minide hulka, kuid õis on tegelikult hiiglaslik.






Siin on näha  Masdevallia nitifida õiepung, tema õieke saab olema ilmselt päris kribu

esmaspäev, 19. oktoober 2015

Selle aasta viimane.

Muhus käik ma mõtlen. Küll olid ilusad ilmad. Tõime õunu ja ema linna tagasi. Rohisin käkki, kuramusel tuleb ohtralt umbrohtu, eriti verehurmarohtu. Kaevates polnud teist kuskil näha, nüüd siis! Laotasin mägiveiste junne peenardele, küll on ikka suured. Riisuda oli  vähe, tassisin õunu prügimäele. Ma ei saagi aru, mis meil nende õuntega on, mitu aastat järjest on uputus, päris tüütu ma ütleks.
Kui keegi oskaks aidata sellele taimekesele nime leidmisel. Tuli FlorAlpinist priimulaga ühes potis, väike-väike leheke oli, mõtlesin panen maha, tuleb, mis tuleb ja selline tuligi. Õied tunduvad valged olema. Mõtlesin, et mingi ülase sugulane, kuid vist ikka ei ole. Nüüd siis peab õitsema hakkama!

Käki taimed näevad üllatavalt head välja, kõikidel tundub hing veel sees olema ja külma pole nad kartnud. Püsikud on kõik läinud, kuigi peaks nagu mereline kliima olema, kuid viimastel aastatel on kuidagi teisiti. Kisub Pärnu temperatuuride poole mitte Kuressaare.  -6°C öösel on praegu päris tavaline.
Sead jätkavad järjekindlalt oma seatempe. Eks kevadel ole näha, kui kaugele-lähedale nad omadega jõuavad.
Colchicum autumnale Alboplenum
Alpikanni õied on külmavõetud
Minu tubaste hulgas on mõne aja pärast midagi väga erilist toimumas! (loodan, et ma nüüd ära ei sõnunud)