Eile, st neljapäeva hommikul 6.30 ajas mind üles Mustamäe tuiksoonel, Tammsaare-Sõpruse ristmiku lähedal, üks musträstas oma hääleka vilistamisega. Mõtlesin veel, et ilmselt on imeilus ilm, mis veel võib talvel ühe linnukese laulma ajada, aga ei, tibutas vihmakest ja vaevane 2 või 3 kraadi sooja. 8.30 paiku hakkasin bussipeale sättima, tüüp ikka kuuseotsas ja ajab oma joru nii, et Mustamäe kajab. Üks mees seisis puu all ja vaatas-kuulas ka nagu mingit ilmutust. 17.30 paiku kui töölt koju jõudsin, istus tüüp sama koha peal ja ikka vilistas. 00.30 asutasin end magama ja mida ma kuulen - linnulaulu. Väljas sadas paksu lörtsi, kujutasin ette, kuidas mustal linnul juba paks valge lumemüts peas, kuid laulusoov nii suur, et ei suuda lõpetada. Huvitav, et kevade lähenemine võib isegi linnu peast pisut segi ajada, kuid siiski nii vahva, nii vahva!
 |
| Pilt on võetud Tähekesest, pildistanud Arne Ader |
Musträsta laul on üks ilusamaid linnulaule. See koosneb flöödihäälsetest
kurvapoolsetest vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult ette kannab. Tavaliselt
istub laulja liikumatult kõrge puu ladvas, vahel laulab ka lennul ühelt puult teisele.
Laul on kõige kõlavam hommikul, algab 40-75 minutit enne päikesetõusu, õhtul aga
lakkab 40-55 minutit pärast päikese loojumist. Lauluperiood kestab aprillist kuni juuli
keskpaigani.
Kutsehüüd on peenike venitatud "sii" ja ka lühike "tak-tak".
Hoiatushüüd on lõikav kile "tikstikstik...." või "kiikiikii...". (Miksike)
Tegin ka osa oma tubastest külvidest, peamiselt dubleerisin sügiskülve, millede tärkamisse ma eriti ei usu. Kui muidugi kõik peaksid tärkama on jama majas. Aga eks me näe, ütles pime ja nii edasi.
Kella ühe paiku hakkab meil (tööl) üks sünnipäev, saab jälle Prisma kartuli- ja peedisalatit ning veinikest. Reedeks sobib päris hästi!
