Ilusat aasta vahetust ...

... hea rahvas!
Siin üks aastavahetuse keeks ohtra Bitteri šokolaadi, rosinate, kirsside ja marmelaadiga...

... jänes ohtra pune, küüslaugu, tüümiani, porru, sibula jne, igatahes sööjatele maitses hästi ( mina ei tea, sest ise enda tehtud toite ei söö, kellelegi peab ka tegemise rõõm jääma)...

... linn nii linn...

... ja väike armas Mini Mark

Natukene halot.

Eile hommikul oli mere ääres väga paks udu, tänu millele kattusid puud paksu härmatisega. Meri auras miskole. Selginedes nägi Kopli laht välja selline:

Loomaaia-poolsest küljest võis näha sellist pilti:

Linna ja Mustamäe poolt olevat terve ring näha olnud. Kõik on väga ilus, aga +7 meeldib mulle siiski tunduvalt rohkem.
Muhus jäid kõik sügistööd juhuslikult tegemata, kuna ühelgi autoinimesel ei olnud mahti sinna sõita ja jala nii varase pimendusega pole mõtet seda reisi ette võtta, sest peaaegu päev läheb sõidule, siis kütad ja hakkadki tagasi sättima. Kui veel sajab ka, siis oled Liivale jõudes, et bussile minna, nagu sopakäi ja närakas, niiet ... Novembri alguse seisuga olevat sead igatahes minu floksi-kuldkinga peenra ülestõngund, aias ilusasti kõik õunad ära söönud ja ilmselt kaevust vee ka ära joonud, sest vett ikka veel ei olnud.
Kevadeks pean transpordi osas midagi ette võtma!

Üldist

Ma tunnen, et mulle ei mõju hästi aiablogijate lugusid lugeda ja pilte vaadata. Kuidagi lootusetuse tunne tekkib. Käisin kiirkorras Muhus (20-21. sept), et niita ja üleüldse vaadata, mis toimub ja ega ei toimunudki. Suvine põud tegi puhta töö (nüüdki 22°). Lõikasin maha floksid, siilikübarad ja mõned liiliad, sest kole oli vaadata. Floksidel oli mullapinnalt nõrgaksmuutumisele (äkki sõnnikust?) veel lisaks hallitus tekkinud, õied olid nirakad kui neid üldse oli ja uueke "Picasso" ilmselt kuivas hoopis ära. Vihma ei olnud ka nüüd oluliselt sadanud, sest mõnest kohast oli muld tuhkkuiv. Tegime viimase niitmise, ei olnudki väga hull. Tii juurest liilia sibulaid ära tuues sain kaasa järjekordselt suuremal hulgal igasuguseid taimi, millele koha leidmine oli päris keeruline. Järgmisel hooajal on vaja ette võtta suuremat sorti kaevamistööd, sest mulle teatavasti väga meeldib istutada vaatamata probleemsele edasisele hoolitsusele.
Eelmise aasta kevadel mõtlesin, kui oma seemnest kasvatatud taimekeste hulka vaatasin, et ei enam. Mul lihtsalt ei ole neid ju kuskile panna ja korteris plätserdamine viskas kah üle, aga palun väga. Seemnemaailmast tellisin 7 sorti seemneid, millede säilivusaeg lõppeb jaanuar 2015 just sellepärast, et äkki üks seeme ikka idaneb, ma ei tahagi igast kümmet taime. Välismaalt on kah paras hunnik välja valitud, kas neile kõigile meie kliima sobib, eks näis. Päris põnev saab olema. Oh oleks külviaeg!
Internetist soetasin endale A. Süvalepa "Kiviktaimla" 1957. Naljakas ja ka kasulik raamat. Täpselt tuuakse ära, kuidas kiviktaimlat mitte mingil juhul rajada ei tohi, kivid peaksid ikka ühesugused olema, taimedega ei tohi asja väga kirjuks ajada jne. Ühe kiviktaimla moodi asja ma endale igaljuhul kokku keeran. Mulle millegipärast väga meeldivad pisikesed taimed. Mõni üksik on mul juba olemas ja kui palju kive meil on, oh-oh!
Oktoobris lubasid puudemahavõtjadpoisid veel kaks saja-aastast jurakat (jalakas ja vaher) langetada, kütteks raiuda ja oksad hakkeks teha. Suvise hakke viisid minema, kuid seekord soovisime/soovisin endale. Segan mõnede mullaga ja kasutan külmakaitseks. Küttepuid on nüüd juba hirmsasti ja tuleb veel juurde, kuskile pole panna. Vanaema-vanaisa istutasid iga kord kui perre jälle laps sündis ühe puu. Lapsi oli palju ja nii sai ka puid ohtralt. Tänaseks on need kõik 70-85 aastased ja mitte eriti väärtuslikud, põhiliselt vahtrad. Üldiselt oli vanasti kogu saar suhteliselt puudehõre, põhiliselt kadakad, eks sellepärast oli ka tavalisel vahtral mingi väärtus. Meie maja palgid on kah mandrilt toodud, Varblast.

kurereha Catherine Deneuve, õisi veel päris palju tulemas

ainuke väike rääbakas

oma aia seened

ka meil käivad sead külas

 dendrobium pachyphyllum

kingidium deliciosa var. hookerianum

kingidium, väike-väike

stelis omalosantha

Kolm viimast taime on loomulikult tubased. Mul ei õnnestu seekord pilte ritta seada, ega üle-üldse kursorit vajalikku kohta liigutada

Kõike.

Puhkus on täitsa läbi! Kolm nädalat ilusaid ilmu kuivõrd praegust kuumust niiväga ilusaks saab pidada, sest  kõik kuivab. Natuke liiga soe on. M-s oli ja on praegugi vilus 35 kraadi ning kui õhtuks 25-le langes, panin lausa sokid jalga ja kampsuni selga, sest kuidagi jahe hakkas. Aga noh, elame üle. Muru on ammu juba kollane ja krõbi, kõiki taimi iga päev kasta ei saa, sest isegi meie kaevus on vett väga väheseks jäänud. Kurgid on muidugi erandid, neile ikka jagub. Tore on see, et kõik Tii antud taimekesed tunnevad end väga hästi. Minu selle aasta seemnesttaimed kah kasvavad, mõned hakkasid isegi õitsema nagu näiteks Heliopsis scabra, seitse seemet oli, neist viis ilusasti kirju lehega, kaks teistsugused, mis iseenesest  on muidugi väga tore. Linalehine nabaseemik osutus kah väga armsaks.

Minu villane sõrmkübaralill õitses väga rikkalikult, jälle üks ilus taimeke.

Tegime autoga väikese tiiru saarel ja mõned klõpsud

Rinsi kirik

Postkast

Üügu panga mereäärsel luhal oli kohutaval hulgal soo-neiuvaipa ja mingit vist sõrmkäppa

Mingi sõrmkäpp

Panga kihtide vahelt kasvas välja vahva väike vist sõnajalaline

Lalli sadamast vaade Virtsu-Kuivastu liinile

 Mõned kodused kaunitarid

 

Alguses mõtlesin, et rästik, aga lihtsalt jube suur limukas

Õhtune vurr

Esimene puhkusenädal

... on läbi ja nädal tööl oldud ning esmaspäevast jälle puhkus. Kus ma ikka mujal oma aega siis veedan kui mitte Muhus. Trimmerdada ei saa, kuna kuskile on kadunud rakmed ja mõned trimmeri vidinad veel, tundub, et pätid on käinud. Tii, hea inimese antud taimed istutasin maha. Tore, et kuuma ja kuiva ei olnud. Mulle sellised ilmad täitsa istusid. Kõik kasvas aeglaselt (ka muru), omas tempos. Isegi jasmiin, mis igal aastal nädalaga ära õitses, on täna veel väga ilus. Ega vihma palju ei tulnudki, aeg-ajalt oli vaja isegi kasta. Muld on meil selline, mis väga ruttu kuivab, aga samal ajal on päris savine, imelik.
Sel aastal on kirjut liiliat väga vähe õitsemas, kuigi kevadel tundus, et tuleb jälle päris hea saak.
Oma esimesi õisi näitab varsti karvane sõrmkübar (digitalis lanata), päris põnev!

Maja tagant heinamaalt oli rohkem pildistada kui aiast ja üleüldse on mul fotodega millegipärast probleeme, ei tule pildistamine välja ja üleslaadimistega on mingi jama.

Värihein

Mingi tarantli pesa

Ööviiul

Sitikas

Põllult leidsin sellise taimekese. Kui ta on põldpunand, siis päris eriline ja veel ilus ka. Kui ta on harilik punand, siis lihtsalt ilus.

Mõned õied on ka tubastel

Drymoanthus minutus, eriliselt kribude aga ilusate õitega

Macroclinium ja lepanthes, samuti kribud

Natuke nartsisse

 Käisin pühade ajal just nimelt nartsisside pärast Muhus, et näha, millised nad siis ikkagi on. Jäin väga rahule, kuigi päris kõik veel ei õitsenud ja sildid olid ka sassis.

N. bulbocodium "Classic Gold", lahe väike sell

"Classic Gold"

N. bulbocodium "Spoirot"

"Spoirot"

"The Englander"

"The Englander"

"Perky"

"Chipper "?

"Ice Wings", mitu ilusat valget väiksemapoolset õit ühel varrel

"Ice Wings"

"Ice Wings"

"Ice Wings"

Istutasin mõned "Aiasõbra" floksid: "Chattahoochee", "Dresden China" (ilus suur punt) ja "Picasso" (üks pisi-pisikene) ning Geraniumi "Catherine Deneuve". Maha panin ka ühe "Deplantspecialistist" tellitud orhideedest, nimelt Epipactis gigantea, teised: Goodyera repens (Öövilge), Cypripedium flavum album, Pogonia ophioglossoides ja Bletilla striata alba ootavad rõdul oma järge, ei taha praegu neid valveta jätta.
Eelmise korra istutused Roscoea auriculata, Convallaria majalis profilicans ning Scoliopus hallii Rareplant.uk-st ning Geranium thurstonianum ja kirjuõieline nabaseemik "Dutchgardenist" olid kõik veel elus. Ma tean, et nii mõnigi neist on ilmselt meil külmaõrn, aga tahaks lihtsalt proovida, ehk läheb õnneks. Eks peab mingi talvekatte neile välja mõtlema. Mul üldiselt ongi selline halb omadus katsetada ka oma toalilledega (orhideedega), asi on seegi kui uus juurejupp endast märku annab, õitsemine on juba boonus. 
.