Oodatud.

Minu phal. Zoro Amato avas lõpuks oma õiekese, ma pean mainima, et olen ikka täitsa rõõmus.

Siin natuke valede värvidega harutatut koos põllega. Valgust on natuke liiga palju vist, et roheline nõnda must paistab.

Delfi. Lamp. Seelik. Stress

Nimelt sain Delfi Aia rubriigist teada taime nime, mis meil Muhus lausa metsikult kasvab, see on kirju liilia. Aastaid on ta seal elutsenud, keegi teda sinna toonud ei ole, sest enamus taimi on  veel vanaema ajast (tema suri meil 1978 aastal ära), aga siis seda lille veel ei olnud. Kasvab ta maja taga õunapuu all ca 4m² alal tiheda seltskonnana koos, mõni üksik on suvalistel kohtadel eesaias ka mitte peenardes, vaid murus. Vanem õde loomulikult ei salli teda, aga minu arust väga ilus.

Orhideedele sain lillede ja minu tuppa uue lambi. Selle ülespanemine oli ka üks paras ooper nagu iga väikse asjaga meil on. Kuigi ma pean mainima, et see lamp ei olnud üldse minu algatus. Mees isiklikult oma peaga mõtles välja, et mul võiks olla suurem ja kokkuhoidvam lamp lillede jaoks. Toru oli mul ammu juba plaanis ja nii ta siis vaikselt tegutses, muretses toru, kinnitused ja lambi ilma, et ma peale oleksin käinud. Laupäeval saigi siis see üles monteeritud suure vandumise ja kärsitute liigutuste saatel nagu alati, mina muidugi kõrval jälle targutamas ja teda rahulikuks manitsemas. Tulemus oli ilus ja kvaliteetne nagu alati. Ei tea, miks just nii peab olema, kui ta miskit ehitus- või parandustööd ette võtab.

Nüüd peab veel mingi varju lambile mõtlema, et kogu tuba nii räigelt valge ei oleks ja kevadel õnnestub äkki midagi rippuvat lille ka tellida ja .... varsti ongi ju kevad!

Olin natuke paha ka, harutasin ühe Muhu rahvariide seeliku üles. Sealt sain ilusat käsikootud villast kangast ca 3 meetrit, nüüd mõtlen, mis temaga teha. Ilmselt kööki kardinaks, sest ta kurivaim on kitsas ja seal just paras kitsas aken. 3 meetrit tikitud lilledega rohelist kangariba (ai), mis läheb ilmselt köögi linasele laudlinale, sain ka. Natuke paha tunne oli kõike seda ilu harutades, kuid ca 10 aastat ei ole teda vaja olnud ja kellelegi selga enam nagunii ei mahu, nii et.....

Ja üle-üldse hakkab mul stress tulema-Jõulustress.

.

Sai vahelduseks tubli oldud.

Oh, küll ma (me) olin (olime) nädalavahetusel tublid. Saime lõpuks Muhus käidud! Laupäeva hommikul oli Tallinnas ilm nagu ikka - udune ja sombune, mingi vaevane 4°C temperatuuri ka ja kui jõudsime Virtsu ...
päike, sooja rohkem kui 10 kraadi, no nagu kuurort. Muhus täielik tuulevaikus, kella kahe paiku soojendas päike õhu ca 20 kraadini, oh õndsus! Laupäeval jõudsime kogu maja ümbruse ja värava taguse ilusasti puhtaks kraapida, lehed lohistasime kiledel jumal teab kuhu, "Ulla Silkensi" istutasin ka lõpuks maha. Oli teine külmutuses päris suure punga kasvatanud, eks kevadel ole näha, mis tast tuleb või ei tule. Peale sirelite ja mõne õunapuu olid kõik ilusasti oma lehed langetanud (kastan ja vaher on kõige suuremad nuhtlused). Siga oli peenraid ka kobestamas käinud ja veini sai ka joodud ja... Ühesõnaga mõnus oli! Isegi õunu sai veel toodud, külm ei olnudki neid ära võtnud. Tagasiteel sõime mooridega Lihula Lukoilis hamburgeri ja friikartuleid, no küll maitses hästi! Ise veel itsitasime, et kui nüüd mõni tuttav näeks, kuidas mutid sodi näost sisse ajavad, nii et pool nägu majoneesiga koos. Praegu tagantjärele tuleb ausalt öeldes okse klimp kurku, enam küll ei tahaks.
Jah,ega enne kevadet Muhusse asja enam ei ole.
Temperatuuri tõestus:



Välja mõtlesin!

Mõtlesingi välja, mida õhtuti teleka ees tukkumise asemel tegema hakkan! Tikkima! Mulle isiklikult tundub see kõige sobilikum tegevus olevat ja egas mina mingit nõelapatja ei tiki, ikka voodile katet kohe. (Tühja sest, et viimati sai umbes 4-ndas klassis tikitud). Katsun liituda muhutikand.ee-ga ja küll ta läheb! Kui ette võtta, siis ikka suurelt. Küsimus on ilmselt sügises, mida ma absoluutselt ei armasta ja kõige vähem armastan oktoobrikuud. Siis ma tunnen veel, et pean liituma Soome Orhideekasvatajate Ühinguga. Liitudes hakkan iga kuu vastavat kirjandust kah veel saama .
Mul oli sünnipäev. Mina oma sünnipäevadel kutsun ema ja õed oma peredega külla ja üritan midagi lihtsat ja head süüa teha. Seekord pakkusin kartuliputru, õlles hautatud jänest rosmariini, porgandi ja küüslauguga, lõpus lisasin veel ka vahukoort. Kõik väga lihtne, lollikindel ja maitsev. Magusaks olen viimastel aastatel tellinud Bonapartest miskit huvitavat torti, kallis on küll, aga kõik nende tooted on 100% ja veel rohkemgi oma hinda väärt. Seekord pakkusin Trühvli torti, ei olnud see mingi tordi biskviit ja võikreem, vaid kõige ehtsam trühvel, no nagu trühvli kommi sisu oli kogu tort. Põhi oli miski õhuke pähkli puru, keskel oli ka  pähkli õhuke kiht ning pealt ... kunstiteos: trühvlid vaarikamaitselise täidisega jne, ma ei teagi, mis see kõik oli, aga kurivaim kui hea!
 Eelmisel aastal tellisin Croquembouche, millest tegin pilti ka

Add caption

Nii, nüüd natuke orhideedest ka. See rääbakas, millest eelpool juttu on olnud, osutuski ontsiidiumiks, ilusate suurte õitega. 

Üks kääbustest õitseb ka, Tolli kaudu Leedust tellitud, nime järgi Ceratocentron fesselii, aga tegelikult.... Pean veel netiavarustest selgust saama, miskit nime nagu tahaks talle.

Ceratocentron fesselii

Minu oma, õis ca 0,5 cm

Cypripedium "Ulla Silkens" on tänaseks päevaks veel maha istutamata, ei teagi mis saab. Muhusse pole keegi meist veel jõudnud.

Suve pilte kah!

No nüüdseks on siis suvised pildid arvutisse tõmmatud. Orhideesid pole mõtet enam väljanäitusele pannagi, kuigi nad (ööviiulid) kasvasid sel aastal lausa väikse kambri akna all. Rotitüdrukute haua juures õitses üks lilla ka.
 

                                                                          

                    Väike (ca 2 cm) udune draakonipoja, kes oleks äärepealt rohimise ohvriks langenud.                          

Saak.

Minu phaled on hulluks läinud! Kõikidel on õievarred tulemas, ka neil, kes praegu õitsevad ning kõik on enamvähem ühepikkused. Rohelisel lõhnaval lemmikul lausa kaks (mõtlesin, et on mingi võsu, aga hoopis õievars). Ma ütleks, et nii palju küll ei oleks vaja, lepin ka vähemaga. Siit soovitus - kastke oma orhideesid suhkruveega! Ma arvan, et see ongi põhjus.
Tellimuste hooaeg on selleks aastaks ilmselt läbi, saak oli päris hea:
- Phal. Surf Song, täna õievars (Currlin)
- Phal. Zoro Amato, täna õievars (Currlin)
- Stelis omalosantha, elus! (O&M)
- Stelis itatiayae, elus! (O&M)
- Isabelia virginalis, elus! (O&M)
- Dipteranthus planifolius, elus! (Kopf)
- Stelis tolimensis, elus! (Kopf)
- Dresslerella caesariata, kasvab hästi (soovinimekirjast)
- Plectorrhiza brevilabris, õitses, kasvab hästi (Ecuagenera)
- Stelis glomerosa, suvise ülekastmise tulemusena surnud (Ecuagenera)
- Stelis hutchisonii, elus, uued lehed (Peruflora)
- Bulbophyllum bicolor, elus (asendustaim Tollilt)
- Hofmeisterella eumicroscopica, kohaneb (Peruflora)
- Macroclinium aurorae, kohaneb (Peruflora)
- Stenia pallida, kohaneb (soovinimekirja taim Peruflorast)
- Phal. braceana, kohaneb (Leedu)
- Ceratocentrum fesselii, kohaneb (Leedu)
- Cypr. Ulla Silkens, ootab istutamist (Schuster)
- Ornithocephalus gladiatus, jälgimisel,viimane saadetis, liigse niiskuse tagajärjel mõned lehekesed mustad ning maha langenud (Schwerter)
- Phal. Mambo × Penang Girl, viimane saadetis ja liiga märg, ümberistutatud, jälgimisel (Schwerter)
Õnneks on enamvähem kõik minid, muidu peaks ise juba väljakolima hakkama.
Mul ei ole ühtegi cattleyat ning pole plaanis ka neid muretseda, ma isegi ei tea miks.
Peab hakkama lisavalgustuse peale mõtlema ja tööl ühelt arvutilt ventilaatori maha monteerima, sest suure kasti väike vent on liiga väikse võimsusega.
Nädalavahetusel lasen lapsel mulle ühe fotokoolituse teha, sest ta ise läheb esmaspäeval sõjaväkke ning mul ei olegi kedagi, kes pilte teeks.
Üks hoiatus veel - ärge hoidke õunu õitsvate orhideedega ühes ruumis! Juba eelmisel aastal viskasid mul kõik oma õied sisuliselt päevapealt maha kui õunad natuke kauemaks tuppa jäid (ei olnud lihtsalt kohe neid kuskile ladustada, ma ei räägi kohesöömise kogusest). Noh, ja sel aastal sama ämber!

Nii üht kui teist

Nii! Ma väga tahaks avalikult sõna võtta koolireformi asjus, aga kuna see on puht poliitiline teema, siis jääb ära, see on kindel, et mina valima ei lähe kui just ühtegi uut ja huvitavat erakonda ei tekitata. Ma olen pettunud Eesti poliitikutes, vot nii!
Laupäeval peame oma lapsukesele Muhusse järele minema, ulaelule tuleb lõpp, Eesti Kaitsevägi ootab! Vaeseke! Vanasti öeldi, et sõjavägi teeb poisist mehe, tänapäeval on vist natuke teisiti. Kutil hakkab närv sisse tulema, ta pole pidanud isegi oma voodit ise tegema, aga küll elu õpetab hakkama saama ja kõike mida pakutakse sööma, kui kõht tühi on. Õnneks jõudu peaks tal olema - mitmekordne Eesti noorte meister jõutõstmises ju! Eks kevadisest gümnaasiumi lõpust tänase päevani on tüüp ainult luuslanki vedanud ja vormist väljas, aga nädal närvitsemist mõjub võibolla päris hästi. Ei kujuta oma last kiiver peas mingist kahurist tulistamas ettegi. Tuleb seitsme kuu pärast koju ja äkki ongi meheks saanud, mine tea!
Tänaseks olen ma jõudnud järeldusele, et kaugjuhtimise teel aiapidamisest-hoolitsemisest ei tule mitte midagi välja. Kui kohapeal kogu vegetatsiooni perioodi jooksul saad olla ainult ca 1 kuu, siis on  tõesti võimalik imetleda oma kätetööd ainult siis, kui värava kinni paned ja vaatad- näed täitsa ilus sai, töötegemisest mõnus surin kontides istud autosse ja põrutad linna, sest kui mingil suvalisel nädalavahetusel jälle naased on umbrohi põlvini, varitsed kuivemat momenti, et ruttu-ruttu modru ära niita ning jälle praamile! Need neetud aparaadid (trimmer ja muruniitja) on ka tehtud pikematele inimestele, no ei saa mina muruniitjat käima tõmmatud (isegi toolilt mitte). Niisugused elementaarsed aiatöömasinad võiksid käepärasemad, lihtsamad ja samas võimsamad olla. Aga noh, eks need on kõik meeste poolt välja mõeldud, nende enda jõu, pikkuse ja kaalu järgi tehtud. Järgmiseks aastaks tahaks endale naiste sae muretseda (mitte naiste saagimiseks, vaid naistele saagimiseks), täitumatu soovunelm! Saag peaks kaaluma max 3 kg, olema normaalse võimsusega, töötama bensiiniga ja käivituma nupust või võtmega nagu auto. Lihtne ju!
Vesirottide kiuste või vastupidi rõõmuks on laupäeval plaan mõned tulbi ja nartsissi sibulad maha torgata. Eks kevadel ole näha, palju tulpidest alles on jäänud, eelmisel aastal jäid sibulad alles, aga värsked võrsed pisteti nahka. Lapse lõpetamise puhul istutasime punase sarapuu ja kirjulehelise lumepalli. Kas lumepallile pallid ka külge tulevad või jäävad ainult kirjud lehed ja kas sarapuu järgmisel aastal ka sama punane on kui istutades (augustis ei olnudki enam nii punane), eks me näe. Mina olen agar istutaja ja külvaja, aga kahjuks natuke läbimõtlematult, seepärast on ka meie aed nagu mingi Tootsi peenar. Õde jälle ainult juuriks ja juuriks kõik välja, lage muru on kõige ilusam.
Minu toalilled tublikesed (jutt käib phaledest ) väänavad õievarsi ja üks vist võsu ka. Ei tea, mis neile nii hästi mõjub, ilmselt ikka mina ise! Minidele muretsesin juurde ühe läbipaistva, plastist, kaanega kasti, millest peaks jahedamat armastavaetele sobilik elamine tulema, ventilaatori monteerisin kaane külge, kergkruus põhjas, riputamistraadid külgedel. Ilusat ei ole midagi, aga asja ajab ehk ära. Praegu tuleb kastist selline kartulikeldri lõhn, pean vist kaneeli mõnele potti sopsutama. Ja mingid väiksed mustad kärbsed lendavad elamises ringi. Mees õnneks arvas, et tomatitest ja muust köögi-puuviljast äädikakärbsed, aga tegelikult minu lilledelt pärit. Ma pole talle veel seda öelnudki!
Psygmorchis pusilla hakkab teist õit lahti tegema. Tolli kaudu Leedust tellitud Ceratocentrum fesselii tuli õievarrega, eks näis kuis läeb. Ah jaa, minu esimese postituse tundmatu cambria rääbakas väänab õievart, saab näha mis ta on, kas oncidium?

Kuidagi igav on.

Igav on tööl ja muidu ka, aga ma tean, milles asi on - ilmas! See on hea, et mina seda muuta ei saa, muidu mõni süüdistaks mind selles ka, nagunii olen ülemaailmses majanduskriisis süüdi. Kahju, et päikest ei ole. Tänu sellele ei ole ma oma taimi rõdule enam viinud, peale dendr. Nobile ja seda üleeile ja täna vaatasin, et rõdul temperatuuri pool üheksa hommikul 9°C, ma ütleks, et täitsa jama!

Siin on juunikuu külmanäpistatud paph

Tahtsin, et minu lapsuke teeks mu Giselast Muhus pildi, aga kuna ta arvas, et see on juba kuivama hakkav kukulinnupätt, siis loobus. Eks ta ikka nii on, et kui tahad, et miski tehtud saab, pead ise tegema, siis on kindel. Ma pean siiski mainima, et kahe nädala jooksul, mil mina ise puhkusel olin, hoolitses mu ma ei tea kes (vot ei paindu keel teda abikaasaks kutsuma, me ei ole ju abielus kuigi juba 25 aastat koos, elukaaslane on nagu mingi ajutine värk), ütleme üks mees, kes on minu juurde pikemaks pidama jäänud, edaspidi mees, mu lillede eest ja kusjuures järjekordselt päris hästi. Tundub, et liigse niiskuse tagajärjel läheb ainult Chiloschista yunnanensis välja, aga ei tea midagi. Kui tahad näha, kuidas su lilled kasvavad, peab mõneks ajaks neist eemale hoidma. Suurest pritsimisest oli mehe käeke küll natuke valus, aga kui natuke kiita sai, ununes ka valu. Kui ma nüüd ära ei sõnu, siis õnnestub ehk Psygmorchis pusilla, Dresslerella caesarita ja Plectorrhiza brevilabrise õisi varsti näha!

Praegu õitsev Stelis itatiayae

ja Phal. Surf Song

Augusti alguses võtan ülejäänud 2 nädalat puhkust, eks näis, mis üllatused siis koju naastes ootavad.

Oh sa vana raisk küll!

Vot nii vihane olen ma.
Täna hommikul avastasin, et külm on näpistanud mul kahte rõdu-kasvuhoones "suvitavat" orhideed, Pescatorea coronariat ja Paph. Pinocchio × vietnamense`t, just neid, kelle kasvu rõõmuga olen jälginud. Lehtedel on suured pruunid laigud ja ilmselt lähevad pehmeks ka, juured paistavad õnneks korras olevat. Kusjuures, üle-eile, mingi kella ühe paiku öösel mõtlesin, et peaks vist taimed rõdult ära tooma, aga ei viitsinud end üles ajada, sest väljas oli ju külm. Oh mind duura babat küll!
Kahju, nii kahju!
(Pildi katsun ka panna)

Prioriteedid ...

... on mul kardinaalselt paigast ära. Selle asemel, et uude koju üht-teist, kasvõi kardinapuud soetada, mina ahmin orhideesid kokku täiesti kontrollimatult (tegelikult muidugi mitte, ma teen enne ikka tausta-uuringut ka). Ootan pikkisilmi Ecuagenera ja O&M paki saabumist, oh mulle nii meeldib välismaalt pakki saada!
Peruflorast tellisin Stelis hutchisonii, kelle kohta on internetis info päris napp, tundub üleüldse päris uus avastus olema. Õievarsi tahab palju tulla, aga tundub, et ta ei ole võimeline neid päris lõpuni nikerdama, sest tahab ilmselt jahedamat kui mul pakkuda on. Pühapäeval suskasin ta rõdu-kasvuhoonesse, seal vähemalt täna on päris jahe, ehk ikka harjub. Kaks phalet tellisin Currlinist - Surf Song`i või äkki  Surf Song`a ning Zoro Amato. Surf Song tuli kahe vägeva õievarrega, üleüldse on ta suurekasvuline, Zoro Amato tellisin, sest ta peaks lõhnama ja olema üks väga oranž phale, praegu on kosumisel. Oh, ja mis mul kõik veel tulemas on ... Stelis omalosantha, Stelis itatiayae, Stelis glomerosa, Plectorrhiza brevilabris, Isabelia virginalis. Peab veel ühe klaaskasti muretsema. Uues kodus nüüd mingi kuu aega elades olen märganud, et minu taimed janunesid valguse järele, valge suur phale, mis õitseb juba kaua-kaua (jaanuari postituses on pilt) oma viie õiega, hakkas õievart pikemaks kasvatama ja juurde tuleb mingi 7 õit. Ma olen kindel, et küsimus on valguses. Praegu õitsevad ikka veel roheline ja Liodoro, triibikul ka uus õievars tulekul, lillal ja teisel hiid-valgel samuti.
Kaks nädalat tagasi sai Muhus käidud, minu Cypr. Gisela läkski kasvama, oktoobris istutasin ta teiste kohalike kõrvale ja siin ta on:

Siin on pilt kohalikest koos välismaa sugulasega, kes on kõige vasakpoolsem, pisut eraldi "Muhu matsidest"

Veel mõned klõpsud Muhust:

See murtud süda on oma 30 aastat küll vana

metstulbid

nartsissi põld

 

Närvilisus

Kuidagi närviliseks kisub see elu! Ei kujuta ette, kuidas mu lapsuke küll kooli lõpetab ja mida ta edasi hakkab tegema, korteri värk venib ka nagu tatt, pole saanud veel sees elamagi hakata, kui arendaja/haldaja (tegelikult üks pere ju) juba nahka üle kõrvade tahab tõmmata ja üleüldse tundub kõik kuidagi jama. Kevad peaks ikka nagu lootuste ja muude ärkamiste aeg olema aga kuidagi masendav on kõik. Ainult ....
minu esimese postituse üks rääbakatest, see ontsiidiumi sarnane, punnitab õievart! Nüüd mingil ajal istutasin promenaea xanthina ja doritaenopsis "Lightning Splash`i" ümber, sest külma talvega oli juuri na väheseks jäänud, dorita lausa 12 cm potist 7 cm-sse. Muidu elasid kõik talve ilusasti üle (kui psychopsis ka vastu peaks oleks 5+). Tellisin Tolli kaudu kaks taimekest: stelis hutshisonii ja .... huvitav, mis see teine oli?

Mida ma tegin nädalavahetusel?

Nädalavahetusel retsisin oma lillede kallal ja täitsa julmalt. Kõigepealt epidendrum porpax, tema jagasin kaheks. Proovin, kumb istutus talle rohkem meeldib, kas sammal või xaxim? Teine oli dendrobium nobile. Temast jätsin alles ainult värsked rohelised võrsed või bulbid, vanad 50 cm pikad bulbid viskasin lihtsalt minema sel lihtsal põhjusel, et ma ei ole võimeline talle korralikke juuri alla kasvatama ja ilma juurteta teatavasti ei seisa selline jurakas püsti. Ja pealegi avastasin ühe keiki peal mingi võrgukese. Nüüd on allesjäänud taimeke Raid Killeriga ülelastuna kilekotis, eks näis, kas aitab. Tegelikult peaks teise dendroga ka midagi sellist tegema. Encyclia cordigera alba titekarja torkasin ka ainult samblasse, eks paistab kuidas mõjub. Kuskilt peab uue korraliku pritsi ostma, need sindrid ei pea ka üldse vastu.

Tahtsin paremat, kuid välja kukkus nii nagu alati.

Psychopsis loomulikult langetas oma uue lehekese peale klaaskasti lükkamist. Nii tüüpiline minule, ei oleks vaja olnud teda torkida, nüüd panin ta järjekordse uue substraadi sisse, tundub et semihüdro ei ole jahedate kasvutingimuste istutusmaterjal. Vaatame, jälgime. Sedirea japonica tekitab uut lehekest! Chiloschista yunnanensise juurikate keskelt tuleb ka mingi roheline leheke! Stelis tublike muudkui õitseb ja õitseb. Triibikust phale lõpetas oma pika õitsemisperioodi - juulist veebruari keskpaigani pole ju paha! Oma õie avas ka Hortese paph.

Pildikesed udusest klaaskastist:

No nii!

Tänaseks olen ka semihüdros kössitava psychopsis Kalihi kasti lükanud. Mingil ajal tekitas lehekese, siis areng peetus, vot selle pärast. Külmal ajal läheb elamises õhuniiskus ka nii alla, muidu oli tavaline 50% vähemalt, praegu vaevane 20%. Pean piserdamistega ettevaatlik olema, sest sooja ju pole. Üle-üldse mulle tundub, et bulboidsetele ainult kergkruus vist eriti ei istu. Ah maitea!
Klaaskasti praegu rohkem ei mahugi, kui soojemaks läheb, läheb ka lahedamaks.
Aga ikkagi - kevad tuleb! Päike praegu tööjuures nii mõnusalt soojendab selga!

Eks vaatame...

... mis saab. Panin christensonia vietnamica klaaspurgiga klaaskasti, et juurikad pisut soojemas ja niiskemas oleksid. Ventilaator sai küll väiksematele tuuridele reguleeritud, aga ikka tuulutab külma. Lehed on siis tuulekeses, juured veepirtsuga purgis, aga muidugi mitte otsapidi vees.
Lipelgas on tõeline kevade kuulutaja oma tellimuste meiliga, aitäh talle!
Kurat kui külm meil kodus on! Tahaks uude koju, oma roosasse tuppa. Minu puhul pädeb ütelus: "Mida vanem eit, seda roosam kleit." Mul on vanast peast värvieelistustes suured muutused toimunud, enne olid rohelised ja sinised tumedamad toonid, nüüd siis .... Ilmselt mingi plikapõlve vajakajäämine, ei olnud sitsi-satsi ega seelikuid, vaid tenniseid ja dressipükse kulus hulgi.
Õnneks ei ole praeguseks keegi lilledest ära koolend, Hortese paph punnitab punga ja vars läheb järjest kõveramaks. Teised (ma mõtlen paphid) võiksid temast eeskuju võtta ja järele teha, aga ei!
Masdevallial paistab et pole ka midagi kastis istumise vastu, täitsa kobe näeb täna välja.

Probleem .....

.... on klaaskastiga. Praeguste külmadega ei suuda ma kuidagi kastis temperatuuri normaalsena hoida, üle 19°C kuidagi ei tõuse ja öösel on ilmselt mingi 15°C. Mõnele on seda vähe ! Christensonia vietnamica on vaeseke päris hädas ja langetas järjekordse lehe, kurat küll ! Pean süsteemid ümber tegema, soojenduskaabli kasti sisse panema, natuke posserdamist ja kättevõtmist aga ehk on kasu. Lamp kurivaim tegi ka heleda laksu, jätkus teist ainult kaheks aastaks (kuidagi vähe), OSRAM selline! Stelis on ainuke, kes end kastis praegu ja koguaeg hästi tunneb.
Tundub, et Pescatorea coronariale minu juures meeldib, peab esimesel võimalusel veel mõne tellima. Oh tuleks juba kevad!

Vähe küll, aga siiski midagi.

Isegi minul õitseb tänasepäeva seisuga mõni lill. Tegin kiiruga ühe grupika, kuhu ka triibik peale jäi, õitseb teine juba juulikuust 2011, vot see on see 17°C , vähemalt õitsejad õitsevad kaua (ainukene pluss). Nägin lõpuks ära ka kirjulehelise pisikesed õied, pole paha!

kirjuleheline

phal. Liodoro tubli tüdruk, meisterdas minu juures paar õiekest

Masdevallia "Gremlin"

Masdevallia "Gremlin" = masd. angulata × masd. strobelii. Siiani kössitas ta mul läänepoolsel aknalaual suurte phalede varjus ja küllaltki jahedas, sest toas on minu jaoks igatahes külm. Väetasin hobesesita veega, kastsin ja pritsisin dest. veega. Praegu on ta igatahes ilus lopsakas roheline. Siis mõtlesin, et uurin õige esivanemaid ja tuleb välja, et üks tahab palju valgust ja soojust, niiskust nagunii ja teine samuti soojemat, vähemalt päeval, seega rändas tüüp klaaskasti, millele lasen praegu natuke lambivalgust ja kus on normaalselt soe, aga sugugi mitte palav. Ma ei saagi hästi aru, kuidas kastides kõrge temperatuur saavutatakse, mul on küll loomakeste jaoks mõeldud soojendusjuhe alla pandud, aga üle 23 °C temp ei tõuse, äkki tiivik ajab õhku liiga kiiresti ringi?, ei tea. Lilleke on nüüd alla nädala niiskust, soojemat ja tuulekest nautinud/kannatanud, eks näis, mis saab.
Hortese paph on nädalaga ilusa õienupu väänanud, meeldiv üllatus! Phaled on ka väga tublid, kes õitsevad, kes hakkavad õitsema, see tähendab, et ca 1/2 aastat õitemist on kindlustatud.