Nädal tagasi nädalavahetusel sai ema Muhust ära toodud ning ühtlasi hädapärased sügistööd tehtud. Ilm oli õudne. Külm tormituul ja vaevane 4 kraadi sooja. Kõik nägi väga trööstitu välja. Üritasin käkki natuke rohida tatitilk nina otsas. Järgmisel aastal peab tammelehti mõnele tundlikule kaitseks varuma, sest oli teine päris sodivaba. Paksude kinnastega on kriburohtu kivide vahelt kunst kätte saada, ettenägeliku inimesena soetasin selle jaoks endale pintsetid.

Istutasin mõned orhideed, panin maha liiliad ja tulbid, lõikasin floksid ja muud maha, istutasin Floramontana taimed pottidega maasse, sest laekusid teised natuke hiljavõitu. Üritasin mõnele eelmisel aastal jänesenäritule natuke võrku panna, eks näis kas aitab. Ei mäletanudki, et augusti lõpu käiguga istutasin ühe roniva hortensia, nägi täitsa kobe välja, pungad suured ja puha. Ehk elab talvegi üle. Juulis mahapandud anemoonid muudkui õitsevad ja õitsevad. Kevadel peab neile uue koha leidma, hirmsasti laiutavad minu väikeses "varjupeenras".
Mõni käki poolõitseja:
 |
Koloraado unimüts (Aster coloradoensis) |
 |
Mingi aubrieeta ja ohtralt väikseid moone |
 |
Igihaljas kevadik (Draba azoides) |
 |
Keegi pudulojus on siit midagi otsinud
|
Luiged lendasid madalalt, väikese kolmnurgana-järelikult lumi tuleb ja palun väga, mis ilmad eelmise nädala alguses olid. Tänasest pole mõtet rääkidagi!
Tuleb kiiremas korras õunu järama hakata, sest muidu võtab külm nad rõdul ära.
Esimene seemnesats on käes ning plaan on erinevate karukellade ja magunatega varusid veel täiendada. Ega külviaeg niiväga kaugel enam polegi!