esmaspäev, 4. veebruar 2013

Natuke siit ja natuke sealt.

Laupäev on üks tore päev. Pool päeva on võimalus lemmiktegevusega jännata, nimelt kõik orhideed kasta ja luubiga üle vaadata ning avastada üht-teist. Phal Zoro Amato otsustas ootamatult oma õievarre kuivatada. Juured paistsid potis täitsa ilusad olevat, aga kui taime sealt välja võtsin, ei olnudki enam nii ilus, kurim, kurim! Kerge lõikus ja haava ravi ning nüüd oleme jälgimisel. Phal. braceana Leedu tellimusest oli tükk aega päris ilus ja rõõmustasin, näe harjubki! Tänaseks on see väike punn kõik lehed langetanud, kuid köndist paistab uus leheke! Hea, et käega ei löönud, sest juured olid täitsa kõbusad, äkki saab veel asjagi!
Stenia pallida ajab ka uut võrsekest nagu psychopsis Kalihi`gi. Viimane on väga vintske sell, sest ma olen osanud teda ikka väga hullult piinata. (tegelikult ma ju tean, et ega nad ei taha eriti näppimist ja pidevat substraadi ja asukohaga katsetamist, aga ma ei saa, no ma lihtsalt pean).
Hortese paph. õitseb nagu ikka. 



 Paph. Fanaticumi proovisin samblas kasvatada ja muidugi jäin mõningatest juurtest ilma, nüüd jälle uus substraat ja eks näis. Phal. Liodoro`ga ei ole juba algusest peale tegelikult head lood. Currlinist tulles olid õievarred kahtlaselt mustad substraadi lähedalt, lõikasin lõpuks nad maha, sest pungad hakkasid pudenema, kasvatas uue lehe, aga mädanik on rosetis veel sees, õnneks juured on ilusad.


 Sakslastel on tore e-pood, kust saab lahedat ja täitsa hea hinnaga  huvitavat staffi tellida s.o. Fab.com. Mulle saadeti sealt kahe riputatava klaasist terraariumi asemel neli, raha tahavad kahe eest, vähemalt praegu veel (kui nad ise ei märka ei tee ka mina välja). Hea diil!

Võtsin end kätte ja hakkasin lugema, praegu Juhan Smuuli. Pean ütlema, et väga andekas inimene. Tema muhulaste laulupeo juttu lugedes on tunne, nagu mõni mu sugulane räägiks seda. Tuttavad koha- ja perenimed, lapsepõlv ja kõik muu ilus sellega kaasnev tuli kohe meelde. Siin üks näide Smuulilt, mis on tegelikult üks tüüpiline muhulase mõnus lora: ..... Isegi Kihnu Jõnn, kelle nimega on tihedalt seotud Eesti purjelaevanduse ajalugu, kes oli kapten, kes oli kaks korda kapten, sattus hämmingusse, kui junga talle kiikri klaaside vahele täi pani. Ta küsis oma tüürimehelt: "Kust sai siia , keskele Atlandi merd, see kuue-aerupaat? Ning miks ta on nina taeva keeranud ega hoia pead vastu lainet?"...
 Mina ja muhuvanaema 70-ndate alguses, pilt nagu 20. sajandi algusest.

1 kommentaar: