esmaspäev, 27. juuni 2016

No kus ma siis ikka 13.-26. juuni viibisin.


Alguses sõitsime läbi lapsukese töökohast- Ämari lennubaasist. Vana Haapsalu maantee on ilus sõita. Tee äärde jäi venelastest lendurite surnuaed, mis nägi päris sürr välja. Selle eest hoolitsemine on keelatud, kuid teatud pühade ajal pannakse siiski küünlaid ja vanad loobitakse ilusasti mööda surnuaeda laiali.


Kui kohale jõudsime, ronis kurbdus hinge - meie õu nägi välja kui puitunud heinamaa. Esimese asjana kohe trimmer ja niiduk välja ning tööle. Kaks päeva niitsime, sest kaks korda oli vaja õu üle käia. Hea oli see, et pikk rohi hoidis niiskust, tulemus ei jäänudki eriti kõrbenud. Vihma ei olnud seal kandis jälle aprilli alguset esinenud, kuid kui olulised tööd tehtud sai, hakkas sadama ja väga korralikult. Kahe nädala jooksul ei olnud vaja kaevust kastmiseks vett võttagi, sest olime piisavalt vihmavett varunud. Soe oli nagu igal pool, jaanipäevaks tekkis ka ohtralt sääski ja muid vereimejaid. Puuke on suhteliselt vähe, isegi meie emal, kes on eriline puugimagnet, oli ainult üks sisse söönud nagu minulgi. Piinlik öelda, aga ma ei salli sipelgaid. Kivihunnik (nii ütles kallis sugulane Hollandist minu käkikese kohta) on poolpunaseid tillukesi sipelgaid täis. Mitte üldse kivide alt, vaid lihtsalt mingil sügavusel mulla seest. Tänu kuivale olid taimed, mille õitsemist lootsin näha, omadega lõpetanud. Martagone on jälle palju, tänavu on nende aasta. Kohati on nad parajad tüütused, sest segavad niitmist.
 
 Soe ja niiskus ajasid kurdid tippsilmalised viinamäeteod välja. Peldiku juures, vana kivimüüri külge oli lausa 6 tükki klammerdunud. Pidigi teine hästi lõhna tundma. Kunagi tõin 2 tükki, paistab, et on pisut paljunenud.
Ma pean sügavalt järele mõtlema, kas seemnest veel taimi kasvatada või mitte. Sõrmkübaralille "Anne Redetzky" taimedest ainult ainult üks on see õige.

Papaver miyabeanum - ma ei teagi milline peaks olema, sest taimed on kasvanud 0,5 m pikkuseks, üks oli täitsa lahe lilla, teine punane ja ühelt varrelt tuleb mitu õit. Kui nad talve üle ei ela, olen ma Plant World Seeds`i peale väga vihane. Eks näis, mis Papaver radicatum rosea`st tuleb. Phemeranthus teretifolium on ka vist mingi teine, Calceolaria "John Innes"  hakkab sel aastal isegi õitsema, täitsa põnev! Tema lehed on pigem Calc. andina omad. Eks õis ja talv näitab. Phemeranthuse õit on keeruline tabada, mingi moment õitses, siis oli kadunud. Peaks nagu roosa olema ....
Paronychia kapela ssp serpyllifolia on üks väheseid, kellele minu loodud tingimuse meeldivad


Lihtsalt ilus
Kui keegi teab, võiks öelda, kes tema on. Kui ta oktoobris oma valgeid "pungi" tegi, mõtlesin, et anemoon või midagi. Nüüd jälle, aga valged punnid ei olegi õiepungad, vaid hoopis seemnekuprad. Imelik taim.


Maius     
Oi kui vastumeelt oli tööle tulla, ma ei saanud öösel tänavamüra pärast magadagi.

6 kommentaari:

  1. Kollane leht, sinine kellukaõis on itaalia kellukas, aga kui sa seda ei küsinud, siis järgmine taim paistab kangesti varvaskannikese moodi olevat.

    VastaKustuta
  2. Kollane leht, sinine kellukaõis on itaalia kellukas, aga kui sa seda ei küsinud, siis järgmine taim paistab kangesti varvaskannikese moodi olevat.

    VastaKustuta
  3. Seemnetest saadud segadus on ju päris lahe, põnevust kui palju :) Futul võib vrvaskannikese osas õigus olla, ju see jõuab vahepeal salamisi ära õitseda

    VastaKustuta
  4. Alumistel piltidel oleval taimel õisi ei tulegi, või seemnekupra moodi asjandus ongi õis? Ta lööb selle lahti, mingi aja pärast on seemned? kadunud ja moodustis kuivab ära. Tüüp istus ühe väikese lehena eelmise aasta FlorAlpinist tellitud elulõnga potis. Istutasin tema ka maha ja tuli selline.

    VastaKustuta
  5. Kui see valge sõrmkübaralill on Anne Redetzky, siis sain selle tüütuse nime teada, mida kärude kaupa komposti saadan.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ülemisel pildidl olevad suured valged ja lilla ongi võõrkehad seemnepakis, alumine väike valge pusa on Anne Redetzky.

      Kustuta