Ei midagi olulist.

Mingi osa puhkusest on tänaseks siis läbi, nädal enne jaani algas ja nädal pärast lõppes. Teadagi kus ma olin ja mida tegin. Esimesel ja teisel päeval niitsin nagu loom, aga ilus sai. Varakevadisest sigade soga sees pööramisest oli palju kasu ning täna polegi pilt enam väga hull, kõndides ja niites on tunda, aga silmaga näha mitte. Edaspidi rahulikult rohisin, ...... rohisin, istutasin ümber ja nautisin lihtsalt keskkonda. Vihmaga on ka nii, kas teda ei ole üldse või on jälle liiga palju, nii ka Muhus. Mulle täitsa meeldivad sellised ilmad nagu meil on, võibolla tuuleke võiks soojem ja nõrgem olla. Kõik kasvab ja on ilusasti roheline. Vihm ajab meie viinamäe teod liikvele ning kemmergusse minnes peab vääga ettevaatlik olema, et neile haiget ei teeks.
Minu käkike, mida väga armastavad erinevad sipelgad ning mis täna näeb välja nagu nodi täis mutimulla hunnik, on pisut tihedaks muutunud. Paljud taimed on kadunud (tänu ka sipelgatele), paljud natuke liiga suureks kasvanud. Mõned osutusid lühiealisteks (õnneks), kuid jätsid endast maha suurel hulgal isekülvi (kahjuks). Üks selline tegelane on/oli  Veronica schmidtiana nana, no andis teda ikka  nokkida vaatamata sellele, et mulle see tegevus väga meeldib. Calceolaria on ka kadunud, kuid tema isekülv teeb rõõmu. Ei osutunud küll tellitud taime seemneteks, kuid asja ajab ära. Plant World Seeds´iga peab ettevaatlik olema ja õppust ükskord võtma.

Valge pulber on sipelgate mürk

Papaver miyabeanumi tellisin uuesti, kuid vist on jälle mingi mooniseemne segu.

Eelmise aasta "miyabeanum" andis ka rohket isekülvi, jätsin värviks mõned alles, eks näis, mis sealt tuleb - kasvult on küll valik rikkalik. Minu eelmisel aastal istutet mägisibulatest üks on välja läinud, teised hakkavad järjest õitsema. (tänaseks ilmselt juba õitsevad). Tore!

 

Taaral on poeg!

Orostachys spinosus minima

Phemeranthus teretifolius

Paronychia kapela ssp serpyllifolia. Küll võib üks väike nirakas  2 aastaga väga suureks kasvada

 Eelmisel aastal seemnest kasvatud nelgis oli tegelikult 3 erinevat. Üks madalama kasvu ja väiksema õiega varasema õitsemisega ning kaks suurema õiega kõrgemat. Kõik ilusasti ühes pundis ning lõhnavad eriliselt tugevalt.

Minu luudpõõsas, esimene õitsemine.

Üks pojeng, punga punnitas väga pikalt, kuid normaalse värviga õitses ainult nädalakese.

Meie eelajalooline kibuvits, suurus ca 6 m², kõikvõimalike kõvakooreliste lemmik.

Enne äraminekut oleks pidanud muidugi jälle niitma, kuid õnneks sadas vihma.

Korraks on piisav.

Neli päeva ehk korraks olin/käisin Muhus. Viimane kord eelmises postituses. Ema soigus, et minu peenrad tahaksid rohimist ja muru jälle niitmist, eks saigi siis käidud. Ilus oli! Paljud taimed on erinevatel põhjustel välja läinud või lihtsalt tänavu kaotsis, mõni jälle väga tüütult paljunenud. Käki on vallutanud punased sipelgad ja teinud liiga näiteks roosakale hõberohule ja mõnele veel.

Ühegi leviisiaga mina hakkama ei saa, kivirikkudele ka ei meeldi minu pinnasesegu, seemnest kasvatatutest ei ole kah mõned talve üle elanud. Natuke kahju on!

 roheline-roheline

punane-punane

kuldkann "Lawrensons Pink" (esimesel aastal näris jänes ta ära, sel aastal lubab ilusat õitsemist)

"Varjupeenrasse" istutasin mõned epimeediumid, pisiputked, begoonia ja vullrohu.

Begonia sinensis (pidi kannatama lausa Helsingi külma)

Ilmselt Cypr. Gisela

peaks olema ööviiul

Sel aastal jääb martagonide saak ka nigelaks (taamalt paistab meie elektrikarjus, oleme nüüd tarastatud)

Üleüldse on kõik kuidagi läp-läp, üritad ja üritad, aga tulemust ei ole.

Väike puhkus.

Võtsin 3 puhkuse päeva välja ja käisin Muhus. Millegipärast on seal iga ilmaga hea olla, eriti veel siis, kui on loota, et järgmisel päeval läheb ilm paremaks. 26-ndal startisime vihmaga, sinna jõudes oli juba täitsa OK.
Hellamaa kandis:

Neljapäeval oli lausa 13° sooja ja eriliselt mõnus, rahulikult kahvliga cm haaval orhideesid oma songermaalt otsides, õnnestus päris mitu isegi üles leida. Pungad olid küll mõnel mädanenud, kuid juured tundusid täitsa korralikud. Näited:

Nimedest pole hetkel aimugi.
Pool reedet oli ka ilus, kuid siis ... rahe ja õhtuks vaevane 3°:

Öö jooksul sulas see lumi ära, kuid tõusis eriliselt tugev ja külm tuul ning laupäeva enne lõunat hakkas möllama. Rõve, rõve! Pühapäev oli vist enam-vähem, kuid külma tuulega, aeg-ajalt krõbistas pilvest jääd ja siis paistis jälle päike. Esmaspäevast pole mõtet rääkidagi, sest ilm oli selline nagu peabki olema ja ülased hakkasid õitsema.

Esimest korda nägin teda õitsemas, "Beth Evans".Huvitav, kust ma ta küll sain?

 

Arabis cyprium

Nii tahaks näha tema õiekest, nime täpselt ei teagi kuna sildid läksid istutades sassi. Hilja sügisel Kristiinest tõin 3 erinevat ma arvan.

Draba aizoides

Siit tuleb midagi erilist

Minu mägisibulad ja mõned muud veel olid talvega üles kerkinud, kas külmakerge või mis?
Tubased külvid on on sel aastal väga nigelad ja väga paljud üldse ei idanenudki. Sama jutt kehtib jaanuari õue külvide kohta.

Puslet kokku panemas.

Teisisõnu käisin Muhus seatempe silumas, ikka tükk-tüki haaval käpakil. Mõnes kohas läks päris libedalt, kuid leidus kohti, kus ei saanud miskit ette võtta, sest kohati oli pinnas veel jääs või paras sopp. Andsime kohalikele jahimeestele ka asjast teada, need laiutasid käsi ja ütlesid, et eelmise aasta märtsist  on Muhus ca 600 siga lastud ja nõue on, et alles peab jääma mingi kaheksa, aga lõppu ei paista. Selgi nädalavahetusel peeti jahti, kuid pauguta.

No kas pole armas?

Pojengid said ka jälle kannatada, elulõngade ja roniva hortensia juurtele sai muld uuesti peale, ehk kosuvad. Minu nn varjupeenrast on järel ainult auk. Siin on piibetäht juured taeva poole.

Mõne orhideejuurika leidsin ka, katsin uuesti mullaga, eks näis. Epimeediumi lehekese kraapisin sügavustest välja, äkki on isegi veel elus! Nii nagu see käib, muist taimi täiesti paljad, muist jälle sügavale mulla sisse tambitud ning muist ....
Siin on nn paraadpeenra liiliad, kellest elulooma ilmselt ei saa

Kolm tulpi leidsin ka, kaks on surnud, ühest saab ehk asja. Tervelt kolm suurt korvitäit istutasin, pagan võtaks!

Päris kole oli kõik ja kevadet mina ei näinud. (no kui just mõni lumikelluke ning hanede-luikede ja muude suurte suleliste kisa, mis lahelt kostus)
Käkikese mõned tegelased:

Saxifraga grisebachii

Saxifraga "Pablo Picasso"

Virtsus oli veel päris palju jääd, uus laev mökutas Kuivastus. TS Laevadel on mingi kummaline süsteem, nad ei pane laeva täis ja jätavad igaks juhuks mingi arvu autosid maha. Kail oli üks rida sõiduautosid ja üks rida veoautosid/busse. Meie olime viimased, kes peale said ning laev startis pooltühjana, kümmetkonda masinat lihtsalt ei võetud peale! Väga harjumatu käitumine ma ütleksin. Ei saa enam korraliku tassi seest kohvi juua ega ühte teatud kohupiimakooki süüa. Nii kahju!
Nüüd lubab soojemaid ilmu, äkki läheb isegi meil olukord pisut helgemaks.